Biojäätmetes ja kõrvaltoodangus väärtuse ja arenguvõimaluste nägemine on uus paradigma. Ringbiomajanduse mõiste ei tohiks olla hirmutav, pigem võiks see innustada. Värske analüüs näitab, et ringsete lahenduste rakendamine võib tuua olulist sotsiaalmajandusliku kasu ühiskonnale tervikuna, kuid võib samas olla ettevõtte tasandil finantsiliselt ebasoodne.

- Eesti Maaülikooli maamajandusökonoomika professor Rando Värnik.
- Foto: Mana Kaasik
Ringmajanduse üks peamisi suundi on väärindada tootmisel tekkivaid kõrvalsaadusi või jääke. See kehtib ka bioloogiliste ressursside korral – selle asemel, et kõrvalsaadused või biojäätmed niisama minema visata, otsitakse pidevalt võimalusi neile edasise majandusliku kasutuse leidmiseks. Siit on käibele tulnud ka uus ja mõnevõrra veel harjumatu sõna: ringbiomajandus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.