Tulevikus ei ole võimalik keskenduda vaid senisele kitsale majandusarvestusele. Kaasata tuleb tasakaalustavaid mõõdikuid, kirjutab Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja Andrus Treier.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse juht Andrus Treier.
Foto: KIK
Viimasel ajal räägitakse, et ESG ja kestlikkusaruandlusega seotud aspektide olulisus hakkab moest minema ning korporatsioonid, aga ka riigid taganevad võetud kliimaneutraalsuse kohustustest.
Oleme maailmas, kus ressursse jääb tegelikult väga palju puudu, kõneles Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi maavarade ja rakendusgeoloogia osakonna juhataja Rutt Hints täna toimuval Loodusressursside aastakonverentsil.
Hiljuti avaldasid Balti riikide pangaliidud ühise ettevõtetele mõeldud ESG-küsimustiku, et muuta lähenemine ühtsemaks ning luua standardid, mis on ESG andmete kogumise ja avalikustamise aluseks. Milliseid ESG andmeid hakkavad pangad ettevõtetelt küsima, seda selgitab Swedbanki ettevõtete panganduse ESG valdkonnajuht Mihkel Tamm.
Kui ühest küljest avaldavad ettevõtete ja organisatsioonide käekäigule mõju erinevad kliimamuutuste tõttu sagenevad ilmastikunähtused, siis teisalt tähendab ka süsinikuneutraalsuse poole püüdlemine osapooltele seniolematuid väljakutseid. Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder kinnitab, et väiksem keskkonnajälg tagab laenu võtmisel paremad tingimused ning on konkurentsieeliseks koostööpartnerite leidmisel.
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.