• 03.09.19, 13:37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tappev kuumus hävitas Leedut, kuid mitte Eestit

Viljamaaklerfirma Copenhagen Merchants Group äriarenduse juhi Indrek Aigro sõnul võib Eestis oodata tänavusest aastast saagikuse poolest rekordaastat: viljasaak võib ületada koguni 2 miljoni tonni piiri. Eelmise aasta saak oli võrdluseks 1,1 miljonit tonni ning senisel rekordaastal 2015. aastal oli saak 1,75 miljonit tonni. Ometi ei soovi põllumehed vilja ülemäära palju müüa. Miks siis nii?
Eestis võib oodata tänavusest aastast saagikuse poolest rekordaastat
  • Eestis võib oodata tänavusest aastast saagikuse poolest rekordaastat Foto: Pixabay
Sellest rääkisime Indrek Aigroga teisipäevases hommikuprogrammis. Samuti kõnelesime sellest, millise jälje jättis Euroopale rekordkuumus, kus temperatuur näitas tihtilugu rohkem kui 40kraadist soojust, miks on Iraan hädas saagiga ning kui kaugele jõuab Eesti teravili.
Kuula intervjuud siit:
Programmeerimise valdkonnas ulatus eelmisel aastal keskmine palk ligi kahekordse Eesti keskmise palga tasemeni ehk 2628 euroni. Samas on palgatõus justkui kängunud, kasvades vaid 1,7% aastaga. Kuid mis põhjusel?
Sellest lihtsast põhjusest rääkisime Äripäeva Infopanga juhi Joonas Jõgiga, kes värske valdkonna konkurentsiraporti valguses rääkis sellest, milline on sektori tervis laiemalt, kes on tipus ning kes on suurimad tõusjad.
Kuula intervjuud siit:
Kui eelmise aasta suurim pankrotistuja teenis omal ajal üle 33 miljoni euro käivet, siis tänavune suurim pankrotti läinud ettevõte teenis viimaste andmete järgi aastas 65,2 miljonit eurot müügitulu.
Mis ettevõttega on tegu? Kes on prominentsemad pankrotistujad? Kas võlausaldajad saavad vara kätte või mitte? Sellest rääkis pankrotistujatest loo kirjutanud Äripäeva ajakirjanik Kristel Härma.
Kuula intervjuud siit:
Hommikuprogrammi vedasid Kaspar Allik ja Priit Pokk.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.09.24, 17:50
Ekspert: kõrreliste umbrohtudega tuleb tegeleda juba sügisel, muidu läheb olukord käest
Kuna aasta-aastalt esineb kõrreliste umbrohtude tõrjega aina enam probleeme, on väga oluline saada need kontrolli alla juba sügisel. Taimekaitsevahendite esindaja Nordisk Alkali tehniline nõustaja/turundusjuht Ann Raukas nendib, et pikkadel sügistel peab kultuur konkureerima umbrohuga nii toitainete kui ka valguse osas ning lisaks loob tihe ja umbrohurikas taimik soodsad tingimused taimehaiguste levikuks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele