„Kasumid on välja võetud, aga kahjumit tahetakse nüüd kogu ühiskonnaga tervikuna jagada," kirjeldas küünilist põllumeeste olukorda Tallinna Ülikooli ökoloogia vanemteadur Mihkel Kangur saates “Kuum tool“.

- Tallinna Ülikooli ökoloogia vanemteadur Mihkel Kangur.
- Foto: Andras Kralla
Kangur selgitas, et põllumehed on aastakümneid hävitanud mulla süsiniku sidumise võimekust, lisades neisse keemilisi väetisi ja mürke (taimekaitsevahendeid - toim). Seetõttu on Kanguri sõnul irooniline, et põllumehed paluvad nüüd abi, et toime tulla enda tegevuse tagajärgedega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Maaressurss on piiratud ning loomakasvatajad otsivad pidevalt võimalusi põllumajandusliku maa efektiivsemaks kasutamiseks. Aastal 2025 oli Eestis 273 848 ha püsirohumaid, mis valdavalt on sööda tootmise eesmärgil alakasutatud. Silo saagi suurendamiseks püsirohumaadelt on üheks võimaluseks külvata sinna juurde kultuurtaimede seemneid.