Uuringutulemus: põllumajandusettevõtted vajavad mitmekülgset ja pikemat finantseeringut

LandCrediti küsitluses uuriti põllumeestelt kuidas nad hindavad krediidiettevõtete pakutud võimalusi ja millised on põllumeeste soovid ning vajadused rahastamismudelite suhtes.

Põllumajandusettevõtted vajavad mitmekülgset ja pikemat finantseeringut.  Foto: Pixabay

LandCrediti müügijuht Matis Kivila ütles tulemusi kommenteerides, et välist finantseeringut kasutab üle 70% põllumajandusettevõtetest. Kaks kolmandikku laenuraha tuleb pankadelt ja liisingupakkujatelt. Lõviosa ülejäänud laenuvajadusest kaetakse sisendimüüjate ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse poolt. Muud laenupakkujad omavad 3-4% suurust turuosa.

Kivila nentis, et igati loogiline on pankade suur osakaal, kuna nemad suudavad pakkuda soodsalt pikaajalisi laene, mida põllumehed vajavad enim. „Samas näitas uuring, et pangad ei suuda rahuldada kogu laenunõudlust. Teatud juhtudel esineb probleeme maade ostu, PRIA projektide ja hooajatööde rahastamisega,“ rääkis Kivila.

Põllumeeste vastustes toodi välja, et maade ostu juures kipuvad pankade laenumenetlused venima ja alati ei ole pakutav laenusumma, arvestades tagatise suurust, proportsioonis. PRIA projektide puhul sooviksid põllumehed suuremat paindlikkust investeeringute algusfaasis. Hooajatööde rahastamisega kipub probleeme esinema, kui eelneva aasta rahavood ei ole olnud pankade jaoks piisavad.

Kivila rõhutas, et LandCredit on keskendunud põllumajandusettevõtete finantseerimisele ja on kursis sektori eripäradega. „Finantseerime ettevõtteid olukordades, kus pangafinantseering ei ole piisav. Samas on oluline, et finantseerimisotsuste tegemisel mõeldakse mitu sammu ette. Näiteks võib kasutada LandCrediti paindlikku finantseeringut PRIA projektis sildfinantseeringuna või maaostu puhul. Kindlasti võiks investeeringu tegemise algfaasis olla selge kas on realistlik loota, et pank on tulevikus valmis LandCrediti laenu soodsama laenu vastu välja vahetama,“ rääkis Kivila.

Pikaajalised rahasoovid

Uuringust selgus, et põllumajandusettevõtete jätkusuutlikkuse seisukohalt on olulised võimalikult soodsa intressiga pikaajalised laenud.

Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Padjus sõnas olukorda kommenteerides, et Swedbank on olnud pikaaegne partner põllumeestele ning jätkab seda suunda ka edaspidi, sest tegemist on nii Eestile kui ka pangale väga olulise sektoriga. Tema sõnul on kõige olulisem aspekt finantseerimise saamise juures rahavoog. „Positiivse finantseerimisotsuse jaoks on tarvis jätkusuutlikku äriplaani, millega tagatakse positiivne rahavoog igakuiste kulutuste ja laenu ja või liisingu põhiosamaksete ning intressimaksete teenindamiseks,” kinnitas Padjus.

Pärnumaa Nõuandekeskuses tegutsev Olavy Sülla ütles, et on viimased kakskümmend aastat rääkinud põllumeestele finantseeringuriskide targast maandamisest. „Pean nentima, et eakamad põllumehed, need kellel on veel nõukogudeaegne töökogemus, on finantskohustuste võtmisel tasakaalukamad ja tegutsevad väiksemaid riske võttes,” nentis Sülla. „Pigem nooremapoolne põllumees ei mõtle alati kõike riske läbi ja kipub meelepärase ostu tegemisel majanduskeskkonda alahindama. Laenu taotlemisel on ju see, et laenuvõtjal erilisi õigusi ei ole. Sa pead aktsepteerima laenuga kaasnevaid nõudeid, kas see siis sobib või mitte. Ajaga on nõudmised muutunud aina karmimaks ja laenaja varasemat finantskäitumist vaadatakse ülimalt pingsalt. Isegi laenaja sotsiaalmeedia postitusi vaadatakse. See kes laenab, ka see ei anna enam kergekäeliselt laenu välja.”

Laenuvõimekus küsimärgi all

Laenamise vajadusi näeb Sülla kõige enam põllumaade ostmisel, sest rendilepingute tähtajad hakkavad lõppema. „Kuna riik on päris palju maatükke katastrisse saanud kanda ja hakkab oksjoneid pidama, siis kõikvõimalikud kinnisvarafirmad on hinnad ajanud väga kõrgeks, sest nad võtavad seda kui investeeringu kapitaliseerimist aga põllumehe jaoks on maa igapäevane tootmisvahend, tema ei suuda niipalju selle eest välja käia. Kuna maa on suuremahuline investeering vajab see ka pikaajalist investeeringut – alla kümmet aastat pole mõtet seda pangalt või muult krediidiasutuselt küsida, nii kiiret tasuvust ei suuda põllumees laenule tagada,” hoiatas Sülla.

Taime- ja loomakasvatusettevõtete varade väärtusest ja laenumaksevõimekusest rääkides tõi Brit Padjus välja, et kui vaadata finantsandmeid, siis paistab silma, et varade väärtus on tõusnud ja kohustuste maht varade suhtes ei ole suurenenud. „Küll aga on vähenenud laenuteenindamine ehk võimekus genereerida tootmiseks kasutatavate varade pealt rahavoogu,” nentis ta. „Teravili on börsikaup ja kahjuks hind ei sõltu sellest, kui suuri kulutusi Eestis põldudele tehakse. Näiteks 2014. aasta sügisel langes piimahind alla tootmise omahinna ja püsis seal kaks aastat.”

Olavy Sülla arvates on põllumehe finantsteadlikkus edenenud peaasjalikult oma vigadest õppimise hinnaga. „Kui põllumeestel on ikka kolm aastat viiest olnud kehvakesed, kus nad on pidanud ots-otsaga kokku saama. Samas kui ilus aasta tuleb, siis ei tea enam mida endale kokku ostetakse,” tõi Sülla välja. „Pigem jääb vajaka rahavoogude juhtimise oskusest, sest kui heast saagiaastast tuleb kopsakas summa pangakontole, on raske hinnata igakuise laenumakse suurust ja tagasimakse võimekust,” lisas ta.

Sülla tõi välja, et kui põllumees võtab heas saagilootuses kasvava vilja peale laenu ja kui seda ei tule, kas halva ilmastiku pärast või mõnel muul temast mitteoleneval põhjusel, siis hakkab laenu lumepall veerema. „Kui kastivabrikus on oluline, kas tarnija on olemas ja kas ostja on olemas, siis põllumehel on veel kolmas komponent ilmastiku näol. Ta kunagi ei tea, kas ja kui palju saaki sügisel saab koguda,” toonitas Sülla sektoris valitsevat ebakindlust.

„Põllumajandussektoris kestis keeruline aeg sektoris viis aastat, alates 2014. aasta piimakriisist. Me saame öelda, et 2019. aasta oli üle pika aja hea aasta,” kiitis Padjus. „Swedbanki strateegia antud sektoris on olnud suuresti muutumatu ja me ei näe ka suuri muudatusi tulemas. Finantseerimisotsuseid ei tee me pelgalt ühe hea või ka halva aasta pealt, me hindame sektorit pikema perioodi vältel. Leiame alati võimaluste piires koostöös klientidega parimad võimalikud lahendused, et toidujulgeoleku seisukohast väga oluline valdkond, põllumajandustootmine, saaks jätkuda.”

Kivila sõnul kutsub LandCredit üles kõiki finantseerijaid tegema koostööd ja jagama infot, et pakkuda põllumajandusettevõttele vastavalt riskile ja hetke olukorrale parimat lahendust. „Meie seisukoht on, et laenuandjad peaksid põllumehi nõustama ja vajadusel jagama ka teiste finantseerijate otsekontakte,“ rõhutas ta.

Uuri lisa: www.landcredit.ee

Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150