17. november 2006

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigi makstav lambatoetus on seejuures aga kahanenud kolmesajalt ligemale kahesajale kroonile, kirjutas Eesti Päevaleht.

Eesti lamba- ja kitsekasvatajate liidu juhatuse esimees Hillar Kalda peab lammaste pidamise jõudsa kasvu põhjuseks lihalammaste osakaalu tõusu ning suurt nõudlust lambaliha järele. “Lambaliha on kõige kallim põllumajanduslooma liha ning meie turg on sellest põhimõtteliselt tühi,” rääkis Kalda, kes juhib ka Eesti suurima, 3000-pealise lambakarja omanikfirmat, suurärimees Rein Kilgile kuuluvat Nurmus Gruppi.

Kalda kinnitusel ei jätku Nurmus Grupi lambalihatooteid praegu kõikidesse kauplustesse ning kohalike lihatööstuste kõrval tuuakse lambaliha sisse ka Uus-Meremaalt. Seepärast tahabki ettevõte lähema kolme aastaga oma lambakarja 10 000-pealiseks kasvatada ning pikemas perspektiivis koguni 30 000-pealiseks.