Kui veel mullu oli Eestis registreeritud
veidi enam kui 50 000 lammast, siis viimase aastaga on lambakarjadesse
lisandunud rohkem kui 6000 pead.
Riigi makstav lambatoetus on seejuures aga kahanenud kolmesajalt ligemale kahesajale kroonile, kirjutas Eesti Päevaleht.
Eesti lamba- ja kitsekasvatajate liidu juhatuse esimees Hillar Kalda peab lammaste pidamise jõudsa kasvu põhjuseks lihalammaste osakaalu tõusu ning suurt nõudlust lambaliha järele. “Lambaliha on kõige kallim põllumajanduslooma liha ning meie turg on sellest põhimõtteliselt tühi,” rääkis Kalda, kes juhib ka Eesti suurima, 3000-pealise lambakarja omanikfirmat, suurärimees Rein Kilgile kuuluvat Nurmus Gruppi.
Kalda kinnitusel ei jätku Nurmus Grupi lambalihatooteid praegu kõikidesse kauplustesse ning kohalike lihatööstuste kõrval tuuakse lambaliha sisse ka Uus-Meremaalt. Seepärast tahabki ettevõte lähema kolme aastaga oma lambakarja 10 000-pealiseks kasvatada ning pikemas perspektiivis koguni 30 000-pealiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kui plaanid oma aeda uut muru rajada, ei ole august ega varasügis sugugi hilja – pigem vastupidi. Augusti keskpaik pakub murukülviks just sobivaid tingimusi: muld on veel soe, niiskust jagub ning enne külmade saabumist on piisavalt aega, et muru saaks juurduda. Sügisel rajatud muru tärkab kevadel kiiremini ja tugevamana, pakkudes eelise varasemas arengus.