7. juuni 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Poollooduslike kooslustega rohumaid on meil tublisti rohkem kui loomadele vaja, nii tuleb luhtade korrashoiuks niita ka heina, millele otstarvet polegi," nentis riikliku looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni kaitse planeerimise spetsialist Murel Merivee.

Selleks et looduskaitsealadel säiliks neile omane elukeskkond, tuleb luhtasid ja niitusid kindla aja tagant niita. "Oleme üritanud töö seada nõnda, et kõik luhad saaks vähemalt iga kahe aasta tagant niidetud," selgitas Merivee. Vastasel korral ootaks heinamaid võsastumine.

Suuremale hulgale looduskaitsealustele heinamaadele, mis asuvad riigi maal, on leitud pikaaegsed rentnikud, kes sealt heina varuvad ja seda oma äranägemise järgi kasutavad. Osa luhtade puhul on aga looduskaitsekeskusel tulnud endal töömehi otsida. Nii pikaaegsetele rentnikele kui ajutistele töömeestele maksab riik maade korrashoiu eest toetust.

Merivee tunnistas, et mõnelgi puhul on luhtade niitjat motiveerinud pigem selle eest saadav toetusraha kui hein. "Eks me ole otsinud loomapidajaid, kellel heina vaja oleks, sest kahju on seda ära põletada," nentis Merivee. Ta tunnistas, et vähe väärtuslikku heina on ka põletatud või purustatud.

Et heina on rohkem, kui seda vaja läheb, tõdes ka mitu põllumeest. Eelmisel nädalal niitis kaks noormeest vikatiga Navesti külas. Heina saatus on niitjate sõnutsi aga prügimägi või kompostihunnik, sest pole loomi, kes seda talvel sööksid.