Viimasel ajal on spekuleeritud väitega,
nagu tõukaks biokütusehullus kogu maakera üleüldisesse näljahätta. Eesti
põllumehele on aga biohullus üsna kasulik, sest ta saab nüüd valida, kellele oma
vilja müüb.
Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Andres Oopkaubi sõnul pole võimalik maanteed pidi kilomeetritki sõita, ilma et näeks juurelt maha kukkunud ning kõdunevat puud. Küsimus on vaid tehnikas ja tehnoloogias, mis võimaldaks maas vedeleva odavalt kokku koguda ning kütuseks ümber töödelda.
Tehnika on võtmeküsimus, kinnitas täna ajakirjanikele Pajusi ABFi juht Lembit Paal. Firma on kaasaegsesse tehnikasse matnud miljoneid. Kui kunagisest kolhoosist käsu korras aktsiaselts sai, ei teadnud aga keegi, et täna vajavad traktorid keskmisest kõrgema IQga juhte. Selliseid mehi tuleb tikutulega taga otsida.
Mida maha külvata, kas traditsioonilist või geneetiliselt muundatut? Välismaine seeme ja väetis pole alati kõige paremad, selgitas talivilja katseplatse näidanud Jõgeva Sordiaretuse instituudi juht Mati Koppel. "See sort oli Soomest," viitas ta maalapikesele, kust sirutusid taeva poole vaid mõned harvad tuustid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Et oma silmaga näha, kuidas Eesti põllumees täna elab, vaata värskeid aripaev.ee pilte.
Seotud lood
Faresin Industries S.p.A., mille peakontor asub Breganzes (VI), projekteerib, toodab ja turustab loomakasvatussektori söödamiksereid ning neile vajalikku ratsioonianalüüsi tarkvara, samuti põllumajandus-, tööstus- ja ehitusrakenduste teleskoopkäitlejaid. Praeguse presidendi Sante Faresini poolt 1973. aastal asutatud ettevõte ühendab tugeva perejuhtimise traditsiooni rahvusvahelise kontserni dünaamilisusega, mis tegutseb ülemaailmselt laialdase tütarettevõtete, edasimüüjate ja edasimüüjate võrgustiku kaudu. 2023. aastal tähistas ettevõte oma 50. juubelit.