Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestlased jääksid toidu impordita hätta
Ehkki Eestil jätkub põllumaad, et oma
rahvas ära toita, ei suudaks põllumajandus meie tarbimisvajadust rahuldada, kui
toiduainete import lakkaks.
„Ise suudame end varustada ainult piima ja kalaga,“ ütles Postimehele põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja kaubanduspoliitika asekantsler Andres Oopkaup. „Aga kõigi muude saaduste osas ei saaks Eesti impordita hakkama.“
Statistikaameti andmeil oli näiteks 2006. aasta rukkisaak 17 830 tonni, aga tarbimisvajaduse rahuldamiseks tuli 14 116 tonni rukist välismaalt juurde tuua.
Tegelikult on Eesti suuteline ka ise oma rahvast toitma, rahustab Oopkaup, kelle sõnul on Eestis ühe elaniku kohta silmapaistvalt palju põllumaad, mis ei lase meil nälga jääda ka siis, kui ülejäänud maailma uksele koputab nälg.
Maisi soodsa kasvuperioodi korral võib tekkida probleem, kus tärklisesisaldus silos on optimaalseks söötmiseks liiga kõrge. Seedimata tärklis vatsas ja peensooles langetab söödaväärindust, tekitades loomakasvatajale rahalist kahju.