Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
PRIA: kalanduspiirkonnad hakkavad ise enda arengut planeerima
Möödunud nädalal avas PRIA taotlusvooru,
mille eesmärk on võimaldada Eesti kalanduspiirkondadel sarnaselt
põllumajandussektoris juba käivitunud LEADER- meetmele välja töötada iga
piirkonna arengustrateegia ning edaspidi ka tegevuskavad nende
ellurakendamiseks.
„Eesmärk ongi anda otsustamisõigus selle üle, millise suuna peaks mingi piirkond enda arenguks valima, selle piirkonna esindajate kätte,“ selgitas PRIA kalandustoetuste büroo peaspetsialist Angela Annilo. Esimeses etapis saab taotleda PRIAlt toetust strateegia koostamist koordineeriva mittetulundusühenduse loomiseks, piirkonna arengustrateegia väljatöötamiseks ning koostöö arendamiseks, teatas amet.
Kalanduspiirkondade säästva arengu toetuse seitsme aasta eelarve on 400 miljonit krooni, millest 75% tuleb Euroopa Liidult. Käesoleva taotlusvooru eelarve on ligi 10 miljonit krooni ning toetust saab kuni 100% ulatuses abikõlbulike kulude maksumusest.
Annilo sõnutsi on kõnealune Euroopa Kalandusfondi (EKF) meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ toetus suunatud eelkõige rannakalanduse edendamisele. „Toetust saavad taotleda mittetulundusühingud, kelle eesmärk on arendada kohalikku kalanduselu, piirkonna arengut ja koostööd,” rääkis Annilo. Raha saavad taotleda ettevõtjate, mittetulundusühingute (MTÜde) ja sihtasutuste ning kohalike omavalitsuste osalusel moodustatud piirkondlikud mittetulundusühendused ehk tugigrupid, kelle põhikirjaline eesmärk on kalanduspiirkonna säästev areng.
Toetus on mõeldud Hiiumaa, Saaremaa, Pärnumaa, Peipsi järve, Läänemaa, Võrtsjärve, Soome lahe ida- ja läänepiirkonna tugigruppidele.
Euroopa Kalandusfondi toel on Eesti kalandust võimalik seitsme aasta jooksul toetada ligi 1,76 miljardi krooniga.
Seotud lood
Kuna aasta-aastalt esineb kõrreliste umbrohtude tõrjega aina enam probleeme, on väga oluline saada need kontrolli alla juba sügisel. Taimekaitsevahendite esindaja Nordisk Alkali tehniline nõustaja/turundusjuht Ann Raukas nendib, et pikkadel sügistel peab kultuur konkureerima umbrohuga nii toitainete kui ka valguse osas ning lisaks loob tihe ja umbrohurikas taimik soodsad tingimused taimehaiguste levikuks.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele