Nn agri-prosperity gap’i ehk põllumajanduse sissetulekulõhe tõttu eraldatud lisaraha viib Eesti tootjate sissetuleku Euroopa keskmisele lähemale, kirjutab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Sivar Irval.
Targad investeeringud tehnoloogiasse, tootmise efektiivsusse, tootmismahu kasvu ja toidu töötlemisse võimaldaksid Eesti toidusektoril märkimisväärselt kasvatada ekspordivõimekust, ütleb Sivar Irval.
  • Targad investeeringud tehnoloogiasse, tootmise efektiivsusse, tootmismahu kasvu ja toidu töötlemisse võimaldaksid Eesti toidusektoril märkimisväärselt kasvatada ekspordivõimekust, ütleb Sivar Irval.
  • Foto: Kalev Lilleorg
Euroopa Liidus on põllumajandustoetuste süsteem olnud aastakümneid ebaühtlane. Riigid, kes liitusid 2004. aastal, alustasid märksa madalamalt tasemelt. Eesti põllumajandustootjad said Euroopa Liiduga liitumisel toetusi ligikaudu 25% Euroopa Liidu keskmisest. Ka pärast kahe aastakümne pikkust arengut ja võrdsete toetustasemete eest seismist jõuame järgmise aasta lõpuks alles umbes 80% tasemele.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.06.26, 13:29
Nutikad akusalvestid muudavad päikeseenergia taas tasuvaks
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele