Nn agri-prosperity gap’i ehk põllumajanduse sissetulekulõhe tõttu eraldatud lisaraha viib Eesti tootjate sissetuleku Euroopa keskmisele lähemale, kirjutab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Sivar Irval.

- Targad investeeringud tehnoloogiasse, tootmise efektiivsusse, tootmismahu kasvu ja toidu töötlemisse võimaldaksid Eesti toidusektoril märkimisväärselt kasvatada ekspordivõimekust, ütleb Sivar Irval.
- Foto: Kalev Lilleorg
Euroopa Liidus on põllumajandustoetuste süsteem olnud aastakümneid ebaühtlane. Riigid, kes liitusid 2004. aastal, alustasid märksa madalamalt tasemelt. Eesti põllumajandustootjad said Euroopa Liiduga liitumisel toetusi ligikaudu 25% Euroopa Liidu keskmisest. Ka pärast kahe aastakümne pikkust arengut ja võrdsete toetustasemete eest seismist jõuame järgmise aasta lõpuks alles umbes 80% tasemele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.