25. september 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Tulevikus tuleks kindlasti arvestada seda, et efektiivseks toimetulemiseks tuleb turu väiksuse tõttu ka eksportida, meie ekspordime 25–30% tootmismahust,“ rääkis Külasepp. Grüne Fee peamised ekspordipartnerid on Läti, Leedu ja Soome.

„Venemaale me ei müü. 93. aastal müüsime, aga ühel hetkel see objektiivsetel põhjustel lõppes – topelttollid,“ rääkis Külasepp, „otse ei saanud müüa ja kuna tegemist on kiiresti rikneva kaubaga, siis ei olnud aega, et seda näiteks Soome kaudu viia.“

Külasepa sõnul tuleks ellujäämiseks kindlasti üle vaadata, kas on kuidagi võimalik tootmisprotsessi automatiseerida, et vähendada tööjõu vajadust ning oma töötajaid motiveerida.

„Inimene tunnetab kohe ära, kas temas nähakse eelkõige inimest või ainult töötegijat,“ sõnas Külasepp, lisades, et kindlasti peab igas ettevõttes olema töötajatele arusaadav motivatsioonisüsteem.

Enim muretses Külasepp tulevikku vaadates energiahinna tõusu pärast – Grüne Fees on kulutused energiale kasvanud 39% kõigist tootmiskuludest ning see kajastub ka lõppprodukti hinnas kaupluselettidel.

„Tuleks energiamahukust vähendada. Näiteks loobuda energiamahukate kultuuride kasvatamisest talveperioodil,“ tõi ta näite. „Lisaks kulutused tööjõule on kasvanud kiiremini kui tööviljakus.“