Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põllumeeste toetusi kärbiti 200 miljonit
Riigikogule esitatud järgmise aasta
riigieelarves on kärbitud põllumeeste täiendavaid otsetoetusi (top-up) 780,7
miljonilt kroonilt 545,4 miljonile kroonile, samas kõik ELi toetused jäävad
alles.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder lubas Eesti riigieelarvest Euroliidu otsetoetustele lisaks makstavate toetuste eest võidelda n-ö viimse veretilgani, ometi tuli tal kaotust tunnistada, kirjutas Maaleht.
"Loomulikult seisin põllumajandusministrina põllumeestele lubatud top-upi eest, aga üldises säästuolukorras tuli meie ministeeriumil teha koguni kaks suurt kärbet - üks oli top-up ja teine meie valitsemisala allasutuste tegevuskulude vähendamine 8%," selgitab Helir-Valdor Seeder Maalehele.
Säästuoludes saime ikkagi päris hea eelarve, nii et põllumeestel pole mingit põhjust meeleheiteks, ütleb Seeder, kelle sõnul jõuavad põllumeheni kõik ELi toetused, samuti riigipoolne kohustuslik kaasfinantseerimine, mis on 460 miljonit krooni.
Seederi kinnitusel on üks kindel - ühekordset poliitilist ikaldustoetust enam ei tule, sest ELi muutunud riigiabireeglite tõttu pole võimalik ikaldustoetust enam maksta. "Nii et see põhjus on pigem juriidiline kui rahaline," väidab minister.
Kuna aasta-aastalt esineb kõrreliste umbrohtude tõrjega aina enam probleeme, on väga oluline saada need kontrolli alla juba sügisel. Taimekaitsevahendite esindaja Nordisk Alkali tehniline nõustaja/turundusjuht Ann Raukas nendib, et pikkadel sügistel peab kultuur konkureerima umbrohuga nii toitainete kui ka valguse osas ning lisaks loob tihe ja umbrohurikas taimik soodsad tingimused taimehaiguste levikuks.