Linnainimese mõistes parajas pärapõrgus, Jõgevamaal Tagumaa külas jahmerdab Egle paarisajapealise küülikukarjaga. Liivati iidne, paarisaja aasta pikkuse ajalooga talukoht asub Pala vallas. Peipsi järveni jääb kümmekond kilomeetrit, Jõgeva ja Tartu linnani poolsada. Laiem üldsus ei tea Palast suuremat muud, kui et aastaid tagasi toimus seal traagiline liiklusõnnetus koolibussi ja metsaveokiga. Ja uusasukaid on sealkandis vähe.
Üks aga siiski - aastapäevad tagasi leidis maaülikooli tudeng Egle Jahu Liivati talukoha müügikuulutuse ja nüüd takkajärgi tõdedes suuresti elukaaslase pealekäimise tõttu see jumalast ja toona ka inimestest unustatud paik - taluhooned koos 40 hektari maaga ära osteti.
"Alguses oli ikka hirm küll - hoovi peal ulatus pori poolde säärde ja nõgesed kaelani," meenutab Egle nüüd. Praeguseks on maja elamisväärseks muudetud ning ees ootab esimene talv, mis uues kohas tuleb üle elada. Ent juba Liivatile tulles pesitses Egles kindel teadmine, et siia saagu lisaks kodule ka töö ja teenistus - küülikufarm. Ja küülikud just sellepärast, et Egle nägi nendes enda jaoks suurt väljakutset - broilerite, hobuste, piimakarja või seakasvatajaid on Eestimaal niigi küllalt, küülikutega tegelejaid aga vaid mõned üksikud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.