Traktorid vallutasid neljapäeval liiklussõlmed üle Eesti, kui põllumehed tulid oma muredele tähelepanu tõmbama. Sama päeva jooksul jõuti ka koolidesse ja lasteaedadesse, kus noortele näidati masinaid ja selgitati, kuidas toit põllult lauale jõuab.
Kui üle Eesti osales välkaktsioonil rohkem kui 690 traktorit, siis pärast Jüri ringil ja Tartu maanteel sõitu jõudis viis traktorit ka Peetri kooli ja lasteaia ette. Põllumehed näitasid lastele masinaid ning rääkisid noortele, miks põllumajandus oluline on.
Foto: Liis Treimann
Kui pole traktorit, leia lahendus. Talunik Said Urtabajev tuli meeleavaldusele aiakäruga. “Traktor jõuab alles aprillis,” selgitas talumees, kuhu jäi tema masin.
Eesti põllumajandus vajab investeeringuid ja võrdseid konkurentsitingimusi, et püsida elujõulisena, ütleb Artiston Grupi põllumajandusvaldkonna juht Margo Klaasmägi. Täna toimuva aktsiooniga „Põllumajandus ristteel“ juhib sektor tähelepanu just nendele kitsaskohtadele.
Täna, 19. märtsil toimuv põllumajandussektori aktsioon „Põllumajandus ristteel“ toob traktorid Eesti linnadesse, et juhtida tähelepanu sektori kitsaskohtadele. Hummuli Agro loomakasvatusjuht Maarja Paomees ütleb, et tegemist ei ole vastandumisega, vaid ühise sõnumiga, millega põllumehed soovivad kaasa rääkida oma tulevikku puudutavates otsustes.
Täna, 19. märtsil jõuavad traktorid Eesti linnadesse, sest põllumajandussektor korraldab aktsiooni „Põllumajandus ristteel“. Tartu Agro juhataja Andres Härm rõhutab, et tegemist ei ole pelgalt meeleavaldusega, vaid olulise sõnumiga ühiskonnale – põllumajanduse roll Eesti majanduses ja toidujulgeolekus vajab senisest rohkem tähelepanu.
Põllumajandussektori tänane meeleavaldus ei ole üksik reaktsioon, vaid peegeldab süvenevat ebakindlust ja rahulolematust, ütleb Kuivajõe Farmer OÜ juht Urmas Põlluaas. Tema sõnul ei ole probleem ainult toetustes või konkurentsis, vaid kogu keskkonnas, mis teeb tuleviku planeerimise järjest keerulisemaks.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.