Riigiabi toel konkurentsieelise saanud Soome köögivilja sissetung Eesti turule on tõsine oht siinsetele tootjatele, kes ei suuda konkureerida põhjanaabrite kunstlikult alla löödud hindadega ning soovivad tõstatada Soome riigiabi kasutamise õiguspärasuse küsimuse.
Paar aastat tagasi vaikselt Eestisse imbuma hakanud Soome köögivili nõuab siinsetel poelettidel järjest rohkem ruumi, mis asjatundjate hinnangul viitab riigiabi toetusel tekkinud ületootmisele ja soomlaste ostujõu vähenemisele.
"Varem ei ole soomlased Eesti turule väga trüginud, aga sel aastal tulid nad kurgiga Eestisse juba veebruaris," ütles Tallinna külje all Laagris põllu- ja aedvilja kasvatava ASi Sagro juhatuse esimees Kalle Reiter Saarte Häälele.
"Meie hinnangul on tegemist konkurentsireeglite räige rikkumisega, mis toob kaasa turumoonutused ja kahjustab veelgi Eesti tootjate konkurentsivõimet koduturul," vahendas Eesti aiandusliidu juht Raimond Strastin põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi adresseeritud pöördumist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Orissaare valla köögiviljakasvataja Aarne Põri sõnul võiks aiandusliit võidelda pigem selle eest, et ka siinsed tootjad saaksid oma tegevusele toetust: "Kas sellepärast on siis Soome põllumees süüdi, et tema naabermaa on vaene, mida me siis nutame, tegelikult ei saa me ise oma eluga hakkama".
Seotud lood
Yara on formuleerinud YaraVita® tooted kas vesilahuse või suspensioonina, vastavalt sellele, kuidas ja mis aja jooksul on taimedele toiteelemendid vajalikud. Vesilahus tähendab seda, et toiteelemendid on vees juba eelnevalt lahustatud ning seetõttu on nad taimedele koheselt ja kiiremini kättesaadavad. Samas on nende toimeaeg tänu sellele lühem, kui näiteks suspensioonidel.