Riigiabi toel konkurentsieelise saanud Soome köögivilja sissetung Eesti turule on tõsine oht siinsetele tootjatele, kes ei suuda konkureerida põhjanaabrite kunstlikult alla löödud hindadega ning soovivad tõstatada Soome riigiabi kasutamise õiguspärasuse küsimuse.
Paar aastat tagasi vaikselt Eestisse imbuma hakanud Soome köögivili nõuab siinsetel poelettidel järjest rohkem ruumi, mis asjatundjate hinnangul viitab riigiabi toetusel tekkinud ületootmisele ja soomlaste ostujõu vähenemisele.
"Varem ei ole soomlased Eesti turule väga trüginud, aga sel aastal tulid nad kurgiga Eestisse juba veebruaris," ütles Tallinna külje all Laagris põllu- ja aedvilja kasvatava ASi Sagro juhatuse esimees Kalle Reiter Saarte Häälele.
"Meie hinnangul on tegemist konkurentsireeglite räige rikkumisega, mis toob kaasa turumoonutused ja kahjustab veelgi Eesti tootjate konkurentsivõimet koduturul," vahendas Eesti aiandusliidu juht Raimond Strastin põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi adresseeritud pöördumist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Orissaare valla köögiviljakasvataja Aarne Põri sõnul võiks aiandusliit võidelda pigem selle eest, et ka siinsed tootjad saaksid oma tegevusele toetust: "Kas sellepärast on siis Soome põllumees süüdi, et tema naabermaa on vaene, mida me siis nutame, tegelikult ei saa me ise oma eluga hakkama".
Seotud lood
Vasika elu algus määrab tema tuleviku. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi piisas sellest, et loom sai sooja ja piima, siis tänane teadmine ja tehnoloogia on muutnud vasikakasvatuse palju täpsemaks ning kontrollitumaks. Farmides räägitakse „kuldse tunni“ olulisusest ja automatiseeritud söötmissüsteemidest, mis on vähendanud haigusi ja muutnud töö inimestele kergemaks.