Eesti investorid jäeti Ukrainas pika ninaga

Äritülisse on sekkunud riigikogu, mille seitse liiget esitas aprilli alguses arupärimise välisiminister Urmas Paetile. Muuhulgas tunnevad arupärimise esitajad huvi, mida kavatseb Eesti riik teha, et kaitsta meie ettevõtjate Ukrainasse tehtud investeeringuid ning kas Eesti on tõstatanud selle teema ka Euroopa Liidus.

Ukraina kehv ärikliima on seal tegutsevatele Eesti ettevõtjatele üks peamisi jututeemasid Tallinn-Kiievi lennukis. Nende lugude läbivaks jooneks on petmine, omanike tagant varastamine ning korrumpeerunud õiguskaitseorganid. Meedia vahendusel ei soovi aga ettevõtjaid oma pettasaamistest rääkida.

Eesti ettevõtjate Aleksandr Duluškov, Igor Lavrinjovi, Peter Kiudma juhtum on üks vähestest, mis tänu riigikogus esitatud arupärimisele sai avalikuks. Neile kuulub Eestis osaühing Magarach, mis 1999. aastal sõlmis koostöölepingu Ukraina viinamarja ja veini instituudiga Magarach, et alustada Ukrainas venitootmist. Praegu on sellel firmal neli osanikku, lisaks eestimaalastele ka ukrainlane Igor Avidzbale.

Eesti ettevõtjad kohustusid investeerima Ukraina riigile kuuluvasse veinitehasesse, mis Duluškovi sõnul oli siis väga keerulises olukorras ning ei suutnud töötajatele korralikult palkagi maksta. Eesti investorid soetasid Itaaliast seadmed ning andsid instituudile laenu tootmise käivitamiseks. Kokku investeeris Eesti ettevõtjatele kuuluv firma Duškovi sõnul Ukrainasse 300 000-400 000 dollarit. Koostöölepingus fikseeriti, et Eesti investoritel on õigus saada 49% ühise äriprojekti kasumist ning neil on ka õigus kasutada Ukrainas legendaarset kaubamärki “Magarach”, mille ajalugu algab 1828 aastal.

Edukas koostöö lõppes eelmisel aastal ja algasid kohtuvaidlused. "Koostöö Eesti ärimeestega oli meile halb kogemus," ütles juhtumit Äripäevale kommenteerides Ukraina põllumajandusministeeriumi kõrge ametnik Nikolai Bezuglõi.

Mis põhjusel kümme aastat kestnud koostöö katkes ja miks on puhkenud äritülisse sekkunud riigikogu liikmed, saab lugeda täna ilmunud Äripäevast.