Tööinspektsioon sai I kvartalis teatise 9 kutsehaigestunud töötaja kohta. Ametite lõikes diagnoositi kutsehaigestumisi puidutöötlejatel, traktoristidel ja ehitajatel. Näiteks leiti mürast põhjustatud kuulmisnõrkus 58aastasel raietöölisest mehel.
„Sageli põhjustavad kutsehaigusi korduvad liigutused ja sundasendid, samuti raskuste teisaldamine ja liiga raske füüsiline töö,” kinnitas Silja Soon, Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist.
Tööst põhjustatud haigestumisi registreeriti 47 korral. Enim diagnoositi neid ehitustöölistel ja puidutöötlejatel, lisaks ka laevamehaanikutel, kokkadel ja loomakasvatajatel.
Näiteks tuvastati valud liigestes, kaelas, õlavöötmes ja muudki tööst põhjustatud terviseprobleemid 45aastasel naisel, kes oli töötanud lüpsjana 23 aastat. Lüpsja tööga kaasnesid käte korduvad liigutused, käte ja selja sundasendid ning raskuste teisaldamine.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kutsehaigusi aitab ennetada töökeskkonna ohutegurite kõrvaldamine ja nende mõju vähendamine.
Kõigile töötajatele, kelle tervist võib mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, peab tööandja korraldama oma kulul tervisekontrolli. Töötervishoiuarsti ettepanekud töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks on soovituslikud, kuid tööandja võiks nendega arvestada. Soovituste eesmärk on töötaja töövõime säilitamine ja tööga seotud tervisehäire vältimine.
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.