Rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmed näitavad, et enamik Eesti elanikest on palgatöötajad. Ettevõtlusega tegeleb 3,8% majanduslikult aktiivsetest elanikest.
2011. aasta 31. detsembri seisuga moodustasid vähemalt 15-aastased Eesti 1 294 455 püsielanikust 84,6%, kellest majanduslikult aktiivseid oli 630 101 ehk 57%. Palgatöötajaid oli vähemalt 15-aastasest elanikkonnast 46,7%, ettevõtjaid 3,8% ja muid hõivatuid (sh ajateenijaid) 0,8%.
Rahvaloendus näitab, et majanduslik aktiivsus on kõrgem linnalise rahvastiku hulgas ja madalam maarahvastiku hulgas. „Linnas on palgatööga hõivatuid rohkem kui maal, samas on maal veidi rohkem ettevõtjaid,“ rääkis rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.
Beltadze lisas, et maakondadest elab ettevõtlusega tegelevaid inimesi suhteliselt enam Harjumaal (4,4%), üle keskmise on ettevõtjaid ka Saaremaal, Hiiumaal ning Pärnumaal (kõigis 4,1%). Omavalitustest on ettevõtjate osakaal suurem Vormsi (8,9%), Kihnu (8,6%) ja Viimsi vallas (8,3%). Maalistes asulates domineerivad üksikettevõtjad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Majanduslikult mitteaktiivseid vähemalt 15-aastasi inimesi oli 31. detsembri seisuga kokku 447 774 ehk 40,9% elanikkonnast. Neist suurimad grupid on pensionärid (287 450) ja (üli)õpilased (81 639).
Majanduslikult mitteaktiivseid on enim Jõgeva, Viljandi, Valga, Põlva ja Võru maakondades, nende osatähtsus on väikseim Harjumaal. Pensionäride osatähtsus on suurim rahvastikust Põlvamaal ja väikseim Harjumaal ning Tartumaal.
Seotud lood
Põllumajandus ei pruugi olla esimene valik, mis tööotsingutel pähe tuleb. Ometi töötab Scandagras inimesi, kes ei vahetaks seda valdkonda millegi vastu. Miks? Sest siin saab teha tähenduslikku tööd, tunda end väärtustatuna ja kuuluda meeskonda, kus valitsevad usaldus ja ühtsus.