Riigikogu keskkonnakomisjoni eilsel istungil oli põhjalik arutelu uue jahiseaduse eelnõu üle.
Seda on ettevalmistatud viimase nelja aasta jooksul koostöös asjaomaste instantsidega. Ettevalmistuse käigus on jõutud nii jahimeeste kui ka maaomanike huvide tasakaalustatud arvestamiseni. Eelnõuga pakutakse asjaosaliste tõstatud jahinduse probleemidele terviklik ja tasakaalustatud lahendus, millega soovitakse suurendada nende kindlustunnet.
Eelnõu vastuvõtmisel seadusena laheneb ka antud hetkel päevakorras oleva 64 rendijahipiirkonnaga seotud probleemid.
Valitsuse esitatud jahiseaduse eelnõu sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise, jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused, määrab kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse. Seaduse jõustumine on kavandatud 2013. aasta 1. märtsile. Jõustumistähtaja valikul on arvestatud kehtivas jahiseaduses sätestatud jahipiirkondade moodustamise tähtaegadega, samuti sellega, et seaduse jõustumine langeks kokku jahiaasta algusega, milleks on eelnõu § 8 kohaselt 1. märts.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uut jahiseaduse eelnõu tutvustas komisjonile keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
„Uus jahiseaduse eelnõu on keskkonnakomisjonile alanud kevadistungjärgu üks olulisemaid eelnõusid ja seda menetletakse vajaliku põhjalikkusega kõikide osapoolte osavõtul,“ rõhutas komisjoni esimees Tõnis Lukas ja lisas: „Kui kehtiva jahikorraldusega on eriti rahul jahimehed, kes nimetavad seda Euroopa parimaks jahiseaduseks, siis keskkonnakomisjoni eesmärk on teha seadus selliseks, et ka maa ja metsaomanikel oleks võimalik kaasa rääkida nende maal ja metsas toimuvate tegevuste juures, saades vajadusel korralikku kompensatsiooni.“
Komisjon tegi ettepaneku lülitada eelnõu esimene lugemine täiskogu 23. jaanuari istungi päevakorda ja lõpetada esimene lugemine.
Seotud lood
Maaomanikud asuvad oma maa majandamisel kahe erineva ministeeriumi haldusalas.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.