• 30.01.13, 16:41
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

RMK käive oli 2012. aastal 145,2 miljonit ja kasum 18,5 miljonit eurot

Auditeerimata andmetel oli RMK käive 2012. aastal 145,2 miljonit ja kasum 18,5 miljonit eurot. Aasta varem oli RMK käive 143,7 miljonit ja kasum 32 miljonit eurot.
RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul püsis RMK käive aasta varasemaga võrreldes samal tasemel. „Eelmisel aastal aset leidnud puidu hinna langusest hoolimata suutsime käivet hoida kompenseerides seda müügimahu suurendamisega,“ selgitas Aigar Kallas ja lisas, et ettevõtte kasum siiski vähenes. „Üks lisapõhjus on selles, et istutasime aasta varasemaga võrreldes 27% rohkem metsa ja panime riigimetsadesse kasvama rekordilised 17,1 miljonit uut puud.“
Metsamaterjalina turustas RMK 2012. aastal 2,8 miljonit kuupmeetrit puitu keskmise hinnaga 42,9 eurot kuupmeeter (2011. aastal 2,7 miljonit kuupmeetrit keskmise hinnaga 45,5 eurot) ja hakkpuiduna 0,3 miljonit kuupmeetrit (2011. aastal sama), keskmise hinnaga 34,1 eurot (2011. aastal 36,6 eurot) kuupmeeter. Metsamaterjali müügimaht suurenes aastaga 5,6%, metsamaterjali hind langes keskmiselt 5,7% ja hakkpuidu hind 6,8%.
2012. aastal istutati riigimetsa 17,1 miljonit uut puud (2011. aastal 13,4 miljonit). Istutatud taimedest 9 miljonit olid männid, 7,5 miljonit kuused ja 0,6 miljonit kased. 75% metsataimedest kasvatab RMK kuues avamaataimlas üle Eesti, ülejäänud riigimetsa istutatavatest taimedest toodab AS Eesti Metsataim.
RMK tegi 2012. aastal riigimetsas metsauuendustöid – istutust ja külvi kokku 6470 hektaril, sh looduslikule uuendusele kaasaaitamist 300 hektaril. Lisaks tehti metsanoorendikes valgustusraiet 16 480 hektaril ning keskealises metsas hooldusraiet 11 895 hektaril. Uuendusraieid tehti kokku 8606 hektaril.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.05.25, 11:03
Kevad 2025: talivili on jõuline, suvirapsi osakaal kasvab, väetise kulunormid on muutuses
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele