Keskendumine üksnes otsetoetustele tooks tulevikus kaasa pöördumatuid negatiivseid tagajärgi kogu Eesti ühiskonnale.
Eestimaa Talupidajate Keskliit saatis EV peaministrile avaliku pöördumise seoses eelseisval Euroopa Ülemkogul arutusele tuleva ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eelarvega.
ETKL-i pöördumine annab täiendavaid selgitusi ÜPP II samba ehk maaelutoetuste eelarve olulisusest põllumajanduspoliitikas ega ole vastuolus Balti põllumajandusorganisatsioonide ühispositsiooniga otsetoetuste ühtlustamiseks.
Talupidajate Keskliit peab äärmiselt oluliseks, et koos ÜPP I samba ehk otsetoetuste kasvuga peab proportsionaalselt tõusma ka ÜPP II samba ehk maaelutoetuste maht. Senini on meedias olnud fookuses vaid otsetoetuste küsimus ja varju on jäänud põllumajanduspoliitika II samba küsimused. Eesti oludes moodustavad maaelu toetused käesoleval perioodil ligikaudu 50% kogu ÜPP eelarvest ja keskendada kogu tähelepanu üksnes otsetoetustele on seega kahetsusväärselt ühekülgne. Põllumajanduspoliitikat tuleb käsitleda ühtse tervikuna, kus mõlemal sambal on oma roll ning seetõttu ei tohi ei avalikkuse ega ka peaministri tähelepanu köita üksnes otsetoetused.
Maaelule ja põllumajandusele tervikuna on talupidajate arvates maaelutoetused veelgi olulisemad kui otsetoetused. Otsetoetustel ja nende kiirel tõusul on ka oma varjuküljed, mida avalikkus paraku ei teadvusta ning üksnes maaelutoetused suudavad tasakaalustada ja pehmendada mainitud varjukülgede mõju. Olukord, kus poliitikasuunamise „tööriistad“ on ÜPP II sambas, raha aga I sambas oleks äärmiselt ebasoovitav ja tooks pikas perspektiivis kaasa pöördumatuid negatiivseid tagajärgi kogu Eesti ühiskonnale.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigikogu maaelukomisjoni liige Ester Tuiksoo rõhutab, et täna õhtul toimuv põllumeeste protestiaktsioon võib aidata oluliselt kaasa Balti riikide põllumeestele võrdsete konkurentsitingimuste tagamisel ning seeläbi ka Eesti toidu konkurentsivõimele nii Eestis kui ka Euroopa ühisturul.
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.