Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vead taotluses muudavad hindamiskomisjoni valvsaks
Triin Luksepp ütles, et toetust taotledes on eelkõige vajalik selgeks teha investeeringu prioriteedid, vajalikkus ja kasumlikkus ettevõttele, mille tegevusele toetust taotletakse.
„Tuleb hinnata riske, ettevõtte vastavust toetuse nõuetele ning ettevõtja võimekust ja kompetentsust investeeringu juhtimisel,” kirjeldas Luksepp kriteeriumeid toetuse edukaks taotlemiseks. „Üldine reegel on, et mitte äriplaani pikkus pole oluline, vaid selle arusaadavus, selgus ja konkreetsus. Kui taotluses oma mõtte väljendamisega hätta jäädakse, siis saab taotlus ka hindamiskomisjonilt vähem punkte ja toetus võibki saamata jääda.”
Taotluse tekst peaks olema ideaalis arusaadav ka valdkonda mitte just läbinisti tundvale inimesele, taotluses on nutikas esitleda seoseid eesmärgi ja selleni jõudmiseks vajalike tegevuste vahel.
Ohtlike ehk siis selliste vigadena, mille projekti sisselipsamise tõttu võidakse see abikõlbmatuks tunnistada, loetleb Triin Luksepp näiteks selliseid, kui tegevusvaldkond (EMTAK) on määratlemata või on vale (pole abikõlbulik), projekt on allkirjastatud isiku poolt, kellel ei ole selleks juriidilist õigust, taotleja ei ole juriidiline isik, taotlusesse on lisatud mittelubatud kulusid või on tehtud arvutusvigu omafinantseeringu ja toetatava osa arvutamisel (proportsioon tegevusliikide osas, liitmine-lahutamine, % arvestamine). Kulutused on tehtud enne taotluse esitamist (uus loogika)
Luksepa sõnul muutub hindamiskomisjon projekti suhtes skeptiliseks ka siis, kui taotluses esitatud info ei vasta kontrollitud reaalse tegevusega, puudub korrektne raamatupidamine (majandusaasta aruanne + jooksev raamatupidamine), igale projektile on tehtud eraldi raamatupidamine, puuduvad lisadokumendid või need ei vasta määruses esitatud nõuetele (näiteks ehitusega seonduvad alusdokumendid, erinevad lepingud, volikirjad, omandi-dokumendid jmt). Kahtlemata on taotlejale miinuseks ka finantsprognooside ebaselgus (rahavoo planeerimine, raha ja tegevuste etapiviisiline jaotamine), taotluses sisalduv ebaoluline info või materjalid, samuti ebakorrektne dokumentatsioon või asjaolu, et tegevused ei ole hinnapakkumistega kaetud ega põhjendatud.
Hinnapakkumistega seotud tüüpilised altminekud on Luksepa hinnangul sellised, kui hinnapakkumine ei ole näiteks koostatud taotlejale, hinnapakkumine on läbi mõtlemata, selle sisu analüüs on teostamata või pealiskaudne hinnapakkumiste põhjendamine jätab soovida (kõige odavam ei ole alati kõige kvaliteetsem, kuid praeguse hindamisloogika alusel on see lausa obligatoorne, et tuleb valida odavaim pakkumine).
„Panen ette, et tasub pöörata rohkem tähelepanu pakkuja usaldusväärsusele ja töö kvaliteedile,” soovitas Luksepp.
Ta kinnitas, et juhusliku valiku põhimõttel lähevad süvendatud eelkontrolli 5% projektitaotlustest, kusjuures eriti pingsalt kontrollitakse ehitustegevusega seotud taotlusi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
4
Viimased uudised
Restruktureerimine viis ametist juhatuse liikme
Üritused
Hetkel kuum
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele