Aga kuidas edasi? Jätkame sama hooga, disainime meetmeid, loome kriteeriume, jagame toetusi niikaua, kuni Euroopa Liidu raha jätkub? Kuid mis saab siis, kui ületuleval finantsperioodil, kui suure tõenäosusega reformitakse Euroopa Liidu eelarvet ja kui meile praegu sissevoolav toetusraha väheneb oluliselt või kaob sootuks? Tegelikult tuleks juba praegu keskenduda ka sellele olukorrale, mis näiteks saabub aastal 2021, mitte seda edasi lükata. Ühelt poolt tuleks juba nüüd tegeleda sellega, et vähendada maapiirkondade ettevõtjate sõltuvust investeeringutoetustest. Teiselt poolt peame vähendama riski, et ei korduks aastate 2009-2010 olukord, kus pankade võime, huvi ja valmisolek ettevõtetele laenata kadus sootuks. Nende kahe ülalkirjeldatud olukorra vältimiseks on tegelikult ka meetmed olemas - finantsinstrumendid. Tõsi, Euroopas ei ole need olnud laialdaselt kasutatavad põllumajanduses, küll aga muus ettevõtluses, kus rahalised vahendid ettevõtete toetamiseks on kogu aeg olnud ülinapid ning kus seetõttu ettevõtluse toetamisele on lähenetud teisiti.
Et ükski hea äriidee ei jääks maal tegemata
On ju kogu riigi huvides see, et ükski hea äriidee ei jääks maapiirkonnas tegemata kapitali puuduse tõttu. Tulevast EL eelarveperioodi reguleerivate õigusaktide eelnõud näevad ette mitmeid erinevaid finantsinstrumente (FI), sh laenud, garantiid ning investeeringud omakapitali. Erinevalt tagastamatust abist, on FI-del mitmed positiivsed omadused, mis teevad nende meetmete kasutamise teatud (mitte kõigis) olukordades otstarbekaks. Ning mis peamine, finantsinstrumendid võimaldavad suurendada olulisel määral investeeringute mahtu maaettevõtlusse.
• FI-d ei ürita asendada pangandust, vaid nende meetmete eesmärk on toetada maapiirkondade ettevõtlust koostöös finantseerimisasutustega sellistes olukordades, kus ühelt poolt on ettevõtetel vaja teha investeeringuid arenemiseks, kuid kus kapitali kaasamine on teatud põhjustel raskendatud.
• FI meetmed saavad olla paindlikud ning pakkuda teenuseid, mis praegu Eesti maapiirkondade ettevõtetele ei ole kättesaadavad, kuid kelle tegevus on oluline regionaalpoliitiliselt. Näitena saab siin tuua pikaajalised laenud, laenud madalama intressiga (nö toetuskomponendiga), laenud alustavatele ettevõtetele jne.
• Finantsinstrumenti eraldatud rahalised vahendid on üldjuhul tagastatav abi, seega ettevõtlusesse suunatav rahaline ressurss on korduvalt kasutatav ehk jätkusuutlik. Praegu FI-sse suunatud rahalised vahendid on kasutatavad ka näiteks 2020+ perioodil.
• EL finantsperioodi jooksul on võimalikke kasusaajaid oluliselt rohkem kui tavalise investeeringutoetuse puhul, kuna rahaline maht on suurem.
• FI-de kaudu suureneb ettevõtlusesse suunatava raha maht sama eelarve juures oluliselt, seega võimaldab see suunata teised toetusmeetmed sinna, kus tagastamatu abi on asendamatu, näiteks kui investeeringud ei ole otseselt isetasuvad, nagu keskkonnainvesteeringud, teadmussiire jms.