Saksamaa laborist jõudsid Veterinaar- ja Toiduametisse hobuseliha sisalduse tuvastamiseks võetud kümne proovi vastused. Ühe proovi puhul tuvastati tootel märgistamata hobuseliha sisaldus.
Märtsi alguses võeti analüüsimiseks kokku kümme proovi Eestis müüdavatest toodetest, mis märgistuse järgi ei sisaldanud hobuseliha. „Hobuseliha sisaldust ei tuvastatud Rootsi, Poola ja Iiri päritolu hamburgeripihvides, Läti päritolu hinkaalides, Itaalia päritolu pastakastmes, Prantsuse päritolu veiselihakonservides, Poola päritolu hakklihas ning kahe Läti ettevõtte veiselihakonservides,“ rääkis Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel.
Hobuseliha sisaldasid Läti ettevõtte „Kursu Zeme“ veiselihakonservid „Beef stewed military quality“ (320g, valmistatud 12.12.2012, kõlblik kuni 12.12.2014). Sama ettevõtte toodangust on märgistusel kajastamata hobuseliha tuvastanud ka Saksamaa ja Leedu.
„Vastavalt kiirhoiatussüsteemi RASFF kaudu saadud infoteatele peatas Harjumaa Veterinaarkeskus 6. märtsil ettevõtte lihakonservide müügi ja kohustas maaletoojat tooted turult tagasi kutsuma,“ lisas Ago Pärtel. Praeguseks on maaletooja tagastanud tootjale 7200 karpi erinevate partiidena toodetud konservi.
Veterinaar- ja Toiduamet jälgib igapäevaselt RASFF infoteateid ning vastavalt märgistamata hobuseliha kahtlusega toodete jõudmisel Eesti turule võtab täiendavaid proove.
Seotud lood
Hobuseliha imporditi Eestisse mullu 123 tonni ehk kümme korda rohkem, kui varem. Ehkki mõned ettevõtted toodavad hobuselihast vorsti või konserve, on nende avaldatud kogused väikesed, väike on ka hobuseliha ekspordimaht. Paratamatult tekib küsimus: kuhu kaob Eestisse toodud hobuseliha?
Põllumajandusministeeriumi andmetel imporditi Eestisse 2012 aastal hobuse-, eesli-, muula- või hobueesliliha nii jahutatud kui külmutatud kujul kokku 122,5 tonni.
Rimi Eesti korjas müügisaalist Lätis valmistatud konservid, mille puhul kahtlustati, et tegemist on hobuselihaga.
Veterinaar-ja toiduamet sai Leedust kinnituse, et Läti lihatehaste märgistamata hobuseliha sisaldanud tooted olid müügil Leedu turul.
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.