Põllumajandusministeeriumi kalandusnõukogu kiitis tänasel istungil heaks Eesti kalandusstrateegia aastateks 2014–2020, millega saab senisest enam tähelepanu teadus- ja arendustegevus.
Kinnitatud kalandusstrateegia on aluseks rakenduskavale, millega määratakse Euroopa Kalandusfondist kalandussektori arendamiseks kavandatavad meetmed perioodiks 2014-2020.
“Strateegia üheks eesmärgiks on kujundada Eestist Läänemere regiooni juhtiv toiduks kasutatava kilu ja räime logistika- ning töötlemiskeskus, kus väärindatakse ka teistes lähiriikides püütud kala,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Oluline on ka tootearenduse toetamine kalandussektoris, et saaksime eksportida võimalikult kalleid tooteid. Praegu ekspordime veel liiga palju külmutatud kala.”
Strateegia käsitleb Eesti kalavarude olukorda, rannakalandust, traalpüüki, harrastuskalapüüki, kaugpüüki, töötlemist, turustamist, teadus- ja arendustegevusi. „Eesti kalandusestrateegia 2014–2020” koostati ekspertrühma kaasabil, kuhu kuulusid riigiasutuste, kalandusektori ja teadusasutuste esindajad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Vasika elu algus määrab tema tuleviku. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi piisas sellest, et loom sai sooja ja piima, siis tänane teadmine ja tehnoloogia on muutnud vasikakasvatuse palju täpsemaks ning kontrollitumaks. Farmides räägitakse „kuldse tunni“ olulisusest ja automatiseeritud söötmissüsteemidest, mis on vähendanud haigusi ja muutnud töö inimestele kergemaks.