Viljapuu-bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste ning dekoratiivtaimede bakterhaigus, mida põhjustab bakter Erwinia amylovora.
Haiguse peremeestaimedeks on veel õunapuu, ebaküdoonia, pihlakas, toompihlakas, astelpihlakas, küdoonia, tuliastel, Davidi fotiinia ja villpööris.
Viljapuu-bakterpõletiku kahjustus sarnaneb tulekahjustusega õied, lehed ja viljad muutuvad esmalt hallikasroheliseks, siis pruuniks, kuid ei varise. Väga iseloomulikuks tunnuseks sellele haigusele on noortehaigestunud võrsete tippude kõverdumine 180° allapoole ehk nn. ,karjusekepi’ sümptom. Iseloomulikuks tunnuseks viljapuu-bakterpõletikule on bakterilima eritumine – haigestunud taimeosadest eritub piimvalgeid või kreemikaid (kollakaid) bakterilima tilku. Tüvele ja okstele võivad tekkida koorehaavandid. Bakter võib taimedes olla peiteliselt ning haigustunnused võivad sel juhul väljenduda bakterile soodsate tingimuste saabudes.
Viljapuu-bakterpõletiku monitooringut viiakse Eestis läbi alates 2000. aastast. 2012 a tuvastati viljapuu-bakterpõletik Eestis esmakordselt. Kokku leiti seda ohtlikku taimekahjustajat 5 juhul: kolmes eraaias, ühes tootmisaias ja ühes puukoolis. Ainsaks kindlaks meetmeks haigusest vabaneda on saastunud taimed põletada ning taimedega kokkupuutes olnud pinnas ja tööriistad desinfitseerida. Tõrjemeetmeid peab rakendama isik, kelle valduses haigestunud taimed on. 2012 aasta haiguspuhangu likvideerimiseks hävitati puukoolis 37000 saastunud ja saastumiskahtlast istikut, tootmisaias enam kui 2700 puud. Tuvastatud kolded ja nende vahetu ümbrus jäävad PMA edasise järelvalve alla.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele