Täna jõustuvad määrused, mille kohaselt lubatakse jätkata nakkevõrguga kalapüüki kuni 15. maini.
Ettepaneku pikendada 60-80 millimeetrise silmasuurusega nn särjevõrkudega püüki tegid Peipsiäärsed kalurid, viidates selle kevadistele erakordsetele jääoludele järvedel. TÜ Eesti Mereinstituudi teadlaste arvates on ettepanek võrgupüügiaegade muutmiseks mõistetav, kuna hilise kevade tõttu olid järved aprillis veel paksu jääkatte all ja püüki teostati eelmiste aastatega võrreldes vähe. Nimetatud nakkevõrkudega püütakse kalda piirkonnas enamjaolt särge, võrkudesse võib vähesel määral sattuda ka ahvenaid või latikaid. “Särjevaru olukord on hea ja raskete ilmastikuolude ning madalate temperatuuride tõttu ei mõjuta püügi pikendamine märgatavalt ka särje kudekarja arvukust,” selgitas Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin.
60-80 millimeetrise silmasuurusega nakkevõrguga püügiaja pikendamine puudutab Peipsi järvel kaldast arvates 1 kilomeetri laiusel veealal ning Lämmi- ja Pihkva järvel kaldast arvates 500 meetri laiusel veealal 2013. aastal nii kutselist kui ka harrastuslikku kalapüüki.
Peipsi, Lämmi- või Pihkva järvel harrastuskalapüügiks väljastatud nakkevõrgu luba kehtib samuti 15. maini.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Keskkkonnaministeerium juhib tähelepanu, et püünistesse sattunud haugid tuleb vabastada, kuna praegu on haugipüügi keeluaeg ja 15. maist algab latika ja koha püügikeeld. Lisaks on kehtestati ajutine püügikeeld Naelavere peakraavi (Lahe jõe) suudmele lähemal kui 500 m kuni 25. maini
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.