Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 26. juuni 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Novgorodis toimunud kalandusläbirääkimistel Eesti delegatsiooni esindanud Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtini sõnul võib rääbist püüda kõikide püügivahenditega ainult juulikuu jooksul. Eesti rääbise püügikvoot on 15 tonni.

Mõlema riigi teadlaste arvamuse kohaselt on praegu väga heas seisus haugi ja ahvena varu, latika ja koha varud on nõrgemal tasemel. Lepiti kokku, et 1. septembrist kuni 20. oktoobrini võib Peipsi järvel püüda kala põhjanooda ehk mutnikuga, mille silmasuurus on minimaalselt 48 millimeetrit.

1. septembrist võib püüki alustada ka nakkevõrkudega, mille silma suurus ei või olla väiksem kui 110 millimeetrit.  Teadlaste soovitusel lepiti kokku, et 1. septembrist võib kuni püügikvoodi täitumiseni  püüda 30-sentimeetrise alammõõduga koha.

„Tänu koha alammõõdu vähendamisele saavad kalurid mutnikutega püüda järves ülekaalu saavutanud ahvenat,“ selgitas Märtin. „Selline on ka teadlaste soovitus, vastasel juhul võib ahven hakata tõsiselt pärssima Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve teisi kalaliike,“ märkis ta.

Lisaks jätkatakse teisel poolaastal ka ühiseid kontrollreide.

„Nii Eesti kui ka Vene delegatsiooni liikmed olid mures ebaseadusliku püügi pärast Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Järelevalve tõhustamiseks, ebaseadusliku kalapüügi vähendamise ja püügiandmete paremaks kogumiseks lepiti kokku, et mõlema riigi kõik mutnikupüügiga tegelevad laevad peavad sarnaselt eelneva aastaga olema varustatud elektrooniliste jälgimisseadmega,“ ütles Märtin.

Järgmine valitsustevaheline kalapüügikomisjoni istung toimub tänavu novembris. Siis lepitakse kokku 2014. aasta piiriveekogude püügikvoodid.