Laupäeval, 17. augusti keskpäeval tähistatakse Eesti Põllumajandusmuuseumis rukkimaarjapäeva põnevaima rukkitoidu valimise, laada, rukkiga seotud talutööde tutvustamise ning mõttetalgutega. Päeva lõpetab kontserdiga Maarja-Liis Ilus.
„Rukkimaarjapäeval näidatakse muuseumi põllul rukki lõikust sirbi ja vikatiga, seotakse rukkivihke ja tehakse rukkihakke ning demonstreeritakse rukkilõikust kombainiga,“ rääkis muuseumi direktor Merli Sild. Toimub ka rukkitoitude konkurss, kus saavad osaleda kõik huvilised ja kuhu oodatakse toite, mille üks komponent on rukis.
Mõttetalgutel rukki kasvatusest Eestis ja Euroopas arutletakse, millises seisus on Eesti kohaliku sordi Sangaste kasvatamine ning milline on rukkikasvatuse üldine seis Eestis ja Euroopas. Lisaks antakse kõige rukkisõbralikumale ajakirjanikule üle preemia „Kuldse rukkivihu laureaat".
Rukkimaarjapäeva – 15. august – teatakse ka kui rukkiemapäev, külvimaarjapäev, rüamaarjapäev. Maarjapäevi on meil neli: paastukuu paastumaarjapäev, heinakuu heinamaarjapäev, lõikuskuu rukkimaarjapäev ja mihklikuu ussimaarjapäev. Rukkimaarjapäev on keskne rukkikülvi tähtpäev. Esmakordselt peeti rukkimaarjapäeva Eesti Põllumajandusmuuseumis 2006. aastal koostöös Eesti Rukki Seltsiga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Põllumajandusmuuseumist
Eesti Põllumajandusmuuseum asub Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis. Muuseumi põhiülesandeks on põllumajanduse ja maaelu arenguga seonduva kogumine ning tutvustamine avalikkusele. Uusi trende tutvustavad näitused, hariduslikud programmid, sepa- ja puutöö, restaureerimine, naiste käsitöö, rukkileiva küpsetamine ja palju muud. 27. juunil 2013 avati uued ekspositsioonid „Lina meie igapäevaelus“, „Linnukasvatus Eestis“ ja põllumajandustehnika
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.