Seeder: aiandussektor peab enam tegutsema ühiselt
Küsimus ei ole pelgalt tomatis ja kurgis, vaid see on märksa laiem - praegu ei suuda Eesti end ise varustada paljude köögi- ja puuviljadega.
Ilmselt jääb alatiseks Eesti aiandustootjate ette küsimus, kuidas konkureerida lõunapoolsete riikide toodanguga, kus kliima on soodsam ja tootmine seetõttu odavam. Samas Eesti tarbija võimalusel ikkagi eelistab kodumaist kaupa – seega valdkonnal on selge tulevik olemas.
Üht-teist on konkurentsivõime tõstmiseks võimalik siiski ära teha. Esiteks vajab aiandussektor oma tootmise tõhustamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks investeeringuid (nt katmikaladesse, uute viljapuuaedade ja marjaaedade rajamiseks jne). Tõhusam tootmine aitab hoida toote hinda madalamal.
Teiseks peab Eesti aiandussektor oma toodete turustamisel tegema senisest suuremat koostööd. Kui pakutavad kogused on suuremad ja tagatud varustuskindlus, oleks tootjatel ka läbirääkimistel jaekaubanduskettidega senisest parem positsioon ning kaubandusele atraktiivsem partner.
Jaekaubanduse ja aiandussektori vahel tuleb saavutada pikaajalised koostöösuhted. Kindlust soovib ka kaupmees, kes vajab konkreetsel ajal, koguses ja kindla kvaliteediga toodangut.
Praegu koostatakse maaelu arengukava aastateks 2014-2020. Selles oleme loonud Eesti aiandussektorile päris mitmeid võimalusi, kuidas rahastada investeeringuid tootmise laiendamiseks ja tõhustamiseks. Ka pöörab arengukava läbivalt suurt tähelepanu ühistegevuse ja ühise turustamise ergutamiseks põllumajandussektoris.
