Müüjad dikteerivad metsamaa hinda

Asjaosalised selgitavad toimuvat metsaturu korrastumise ning maa koondumisega suurte tegijate kätte, kirjutas Äripeva erileht Tööstus. Kinnisvarabuumi aegu ehk aastal 2007 maksis metsamaa maa-ameti tehingustatistika andmetel 1779 eurot hektarist. Praegu ületab keskmine hektarihind juba 2500 eurot.

Ajalehtede kuulutusteleheküljed on kasvava metsa ja metsamaa kokkuostjate teateid täis. "Aeg kaubelda!" meelitab üks kokkuostjatest. "Ostan parima hinnaga metsamaad üle Eesti," lubab teine.

Augusti lõpul otsis Maalehe vahendusel metsa ja metsamaad kuus ja septembri algul Erametsakeskuse kodulehel kaheksa ettevõtet.

2013. aasta esimesel kolmel kvartalil ulatus metsamaa hektari rekordhind juba 9167 ja 9442 euro vahele. Ehkki pole välistatud, et mõne sellise metsatüki puhul oli tegu looduskaunis kohas asuva tulevase arenduskinnistuga, on siiski kõige tõenäolisem, et ostja saab kasvava metsa kuusepalgina kohe rahaks teha.

Metsamaa tehinguid ja puidu kokkuostuhindu kõrvutades ilmneb, et nii maa keskmine hind kui ka okaspuidu kokkuostuhind kasvab, kuid kasvutempo ühtlustub. Veel aasta alguses kasvas maa hind puidu kokkuostuhinnast tunduvalt kiiremini. Spekuleerimisruumi on seega praeguseks jäänud vähemaks.

Kui palju konkreetse metsamaa eest tegelikult raha saab, sõltub eelkõige kinnistul kasvavast metsast, aga ka aastaajast, teede olemasolust ning muudest detailidest. Näiteks saab raieküpse okaspuumetsa eest küsida küll kõrget hinda, aga kui maatükile on teinud pesa kotkas, muutub see potentsiaalse ostja silmis väärtusetuks - metsa majandamisele ja raiele laienevad looduskaitselised piirangud.