- aripaev.ee
- tööstusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- raamatupidaja.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- kalastaja.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- bestmarketing.ee
- aripaev.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ituudised.ee
- foundme.io
- kalastaja.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- mu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maaelu arendamine saab raha juurde
Aastatel 2007–2013 tuli Eesti põllumajandusse toetustena kokku 935 miljonit eurot, uueks rahastusperioodiks on praegu kavandamisel 961 miljoni euro saamine, sellest vähemalt 25% peab tagama liikmesriik ise.
Järgmise 2014–2020 vältava rahastusperioodi lahutamatu osa on Maaelu Arengukava (MAK), mille peab kokku seadma iga riik ise ja mis kinnitatakse Euroopa Komisjoni poolt.
MAKi olulised märksõnad on keskkonnasõbralikkus ja elurikkus, põllumajandusettevõtete, aga ka toidutööstuse ja muu maamajanduse konkurentsivõime, ekspordivõimekus ja innovatsioon, aktiivne maakasutus, võimalikult lühikese tarneahela tagamine, tasakaal väikeste ja suurte vahel, samuti ühistegevuse edendamine ja maaelu mitmekesisemaks muutmine.
„Leader-programmi toetusmeetme osakaal peab olema vähemalt viis protsenti MAKist, meil on see praegu kümme protsenti,” selgitas põllumajandusminister Helir Valdor Seeder.
Ta rõhutas ühistegevuse osatähtsust Eesti maamajanduse edaspidises arengus, tuues positiivse näitena Kevili põllumajandusühistu viimase aja tegemised.
Seotud lood
Eesti põllumeeste ühistu KEVILI avas Lääne-Virumaal Roodevälja viljaterminali. Tegu on Eesti ajaloo suurima ja võimsaima põllumeeste ühisel jõul rajatud viljaterminaliga.
Täna kinnitab PRIA aasta lõpus välja makstava ühtse pindalatoetuse, põllumajanduskultuuride ja heinaseemne üleminekutoetuse ning piimasektori eritoetuse ühikumäärad.
Põllumajandussektori investeeringuvajadust mõõdetakse sadades miljonites eurodes, peagi algav uus ÜPP rahastusperiood need miljonid põhimõtteliselt siia ka toob.
Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talviku sõnul on käesoleva aasta seisuga paralleelselt kasutusel kaks põhimõtteliselt erinevat otsetoetuste skeemi – ühtne pindalatoetus (põllumajandusmaa hektari kohta) ning ühtne otsemakse (ajaloolise referentsi alusel jagatud individuaalsete toetusõiguste alusel).
Põllumuldade kaardistamise tulemusena valmivad detailsed mullakaardid aitavad toota efektiivsemalt ning lupjamise ja väetamise kuludelt kokku hoida.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele