Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hübriidhaab – üks alternatiiv maaomanikule
Praeguseks on Eestis kõige suurem hübriidhaavikute omanik Södra Metsad OÜ. Neile kuulub 650 hektarit haavikut. Teine suurim hübriidhaava kasvataja on AS Toftan, kelle omandis on keskeltläbi 50 hektarit samavana haavikut. Need mõlemad haavikud istutas 1999. - 2001. aastal Metsä Forest Eesti ASi eelkäija METSIND AS. Toona oli haavikute rajamise juures Metsä Forest Eesti ASi varumisdirektor Ülo Reisner. Ülo Reisneri sõnul olid neil olemas kinnistud koos põllumaaga, soov katsetada midagi uut ja nii said rajatud esimesed hübriidhaava istandused. Kindlasti saadi toona hea kogemuse võrra rikkamaks, sest tegu oli ju uue puuliigiga Eestis.
„Istanduse rajamisel on kõige suuremaks kuluks taime hind. Meie ostsime toona istikud Soomest. Maapinna ettevalmistus oli suhteliselt kerge, sest tegu oli endiste põllumaadega, mis toona seisid otstarbetult ja millele tol ajal ei olnud harijaid,“ selgitas Reisner. „Et põllud asusid erinevates piirkondades, kus mullastik oli erinev, siis sai selgeks, et kuigi hübriidhaab kasvab pea igal mullal, siis ei sobi talle külmad, rasked ja märjad mullad. Kasvavad ka seal, aga aeglasemalt.“
Ülo Reisneri sõnul tuleb noort istandust kaitsta jäneste, põtrade, kitsede ja teiste näriliste eest. „Meie paigutasime mõnele põllule lõhnatarad ja tüvekaitsed puudele, mis oli muidugi suure töömahuga ja kulukas tegevus. Samas kui tõesti saab puu kahjustatud, siis juurevõsust kasvab uus puu kiiresti nagu haava puhul ikka,“ kommenteeris Reisner.
Ülo Reisner soovitab enne istanduse rajamist teha kindlasti ka tasuvuse arvutused, vaadata milline on mullastik põllul ja lugeda läbi viimased teaduslikud uuringud. „Infot leiab internetist ja saab küsida ka Eesti Maaülikoolist. Igal juhul on tegu kiirekasvulise puuga, mis meie kliimas hästi kasvab ja mille puidul on turgu,“ lausus Reisner.
Esimesed saagid käes
Nüüd on puud juba 13-15 aastased ja peaaegu 20 meetri kõrgused ning lankidel tehakse esimest harvendusraiet. Södra Metsad OÜ abimetsaülema Tarmo Vahteri sõnul on neil nüüdseks tehtud esimene lageraie kahe hektari suurusel maa-alal ja seda siis just teaduslikel eesmärkidel. “Hektarilt saime keskeltläbi 120 tihu paberipuitu. Lageraie toimus kuu aega tagasi ja järgmise aasta lõpus on näha kui kiirelt kasvavad uued juurevõrsed,” rääkis Vahter.
Hübriidhaab on üks paljudest valikutest
Hübriidhaava kasvatus on üks võimalustest oma vabale maale otstarbe leidmiseks. “Asja saab vaadata mitmel moel. Nüüd on ka Eestis teadusuuringud ja katsed meie metsades andnud piisavalt infot, et teada selle puu omapära ja kasvutingimusi. Mida rohkem infot, seda kergem on teha targal metsaomanikul otsuseid. Kindlalt saab öelda seda, et tegu on ühe kiirekasvulisema puuga Eestis. Hübriidhaab uueneb juurevõsust, seega teine ja kolmas kasvurotatsioon on ilma suurte alginvesteeringuteta,” selgitas Vahter
Istanduse rajamisel on ka Vahteri sõnul kõige kulukam istutusmaterjal. “Puid müüb hetkel Eestis Juhani Puukool, hektarile tuleb arvestada 1000-1400 istikut. Ideaalne puude reavahe on 3-3,2 meetrit ja puude vahe reas võiks olla 2,4-3,3 meetrit. Noore istanduse puutüvesid tuleks kindlasti ka kaitsta näriliste eest. Taime valik on oluline – Södra Metsad OÜ metsades on kõik istikuid Soome päritolu, kuid Järvseljas on Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudil katse, kus on kloone nii Soomest, Lätist, Rootsist kui ka Saksamaalt. Esialgsed tulemused näitavad, et Soome kloonid ei pruugi Eesti tingimustes veel kõige paremad olla. Külmakindluse probleeme ma pole täheldanud, küll aga on mõni puude rida, kus on põdrakahjustusi rohkem, kõrvalt pole aga midagi võetud – kas see oli juhuslik või mitte, ei oska öelda.”
Istikud on kallid
AS Plantex ehk Juhani Puukool on tegelenud Eestis juba aastaid hübriidhaava istikute kasvatusega. Palntex ASi tegevjuhi Ivar Lepmetsa sõnul on nemad ainsad istikute kasvatajad Eestis. “Taime hinna ajab kõrgeks selle kasvatamise tehnoloogia. Meie ostame kloonmaterjali sisse Soomest ja Rootsist, siis paljundame meristeemmeetodil seda oma Räpinas asuvas mikropaljunduslaboris. Taimevaru on meil olemas kõigile soovijatele, kuigi peaaegu 95% meie haabadest läheb Rootsi meie partnerpuukoolidele ja Leetu, kus erametsaomanikud kasutavad kiirekasvulist hübriidhaaba oma metsade uuendamisel, seda toetatakse seal ka hetkel riiklikult,” rääkis Lepmets.”Lähim hübriidhaava istikute tootja on Läti kohalik riigimetsamajand”.
Hetkel kuum
Juhani Puukoolis on hübriidhaava istiku jaehinnaks 80 senti. “Üldjuhul on kogused suured, mida vajatakse ja siis teeme konkreetse, mahtudest lähtuva, hinnapakkumise. Meie kaudu on võimalik soetada ka puudele tüve kaitseks plastikust kaitsespiraalid,” täpsustas Lepmets.
Hübriidhaaval on paberipuiduna turgu
Suurim haavapuidu kokkuostja on Kundasse rajatud Estonian Cell ASi tehas, kes toodab 160 000 tonni haava puitmassi aastas. Kogu toodang eksporditakse, sellest 80% Euroopasse ja 20% Aasiasse. Vahteri sõnul on ka nemad müünud oma puitu Kunda tehasesse, aga ka Södra Eesti AS Kundas asuva terminali kaudu eksportinud. “Turg on pidevas kõikumises, kui mõned aastad tagasi oli kasepaberipuit heas hinnas, siis nüüd on jällegi haaba paberipuiduna kergem müüa,” selgitas Vahter.
Tasub teada
Hübriidhaaba on Eestis põhjalikult uurinud Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse osakonna teadur Arvo Tullus. Tema sulest on ilmunud ka mitmeid teaduslikke artikleid.
Loe lisaks:.
Tullus, Arvo 2011. Hübriidhaavikud on läbinud pool raieringi.
Eesti Mets: http://www.eestiloodus.ee/artikkel3667_3636.html
Hübriidhaab on parim eliitpaberi toore
Eestis kasvatatakse hübriidhaaba peamiselt selleks, et saada toormaterjali tselluloosi- ja paberitööstusele. Lätis ja Leedus on proovitud hübriidhaaba kasvatada ka energiapuidu tarbeks. Võrreldes teiste paberipuidu tootmiseks sobivate puuliikidega, on hübriidhaaval mitmeid eeliseid.
Esiteks on tema kasv kiirem kui lähtevanematel – harilikul ja ameerika haaval. Seetõttu võib hübriidhaava optimaalseks raieringiks prognoosida 25–30 aastat, mis on Eestis võrreldav ainult halli lepa omaga. Seejuures peetakse haavapuitu paremaks paberipuuks: lühikesed õhukeste seintega puidukiud on sobivad eliitpaberi tootmiseks. Haava puidukiudusid kasutatakse paberivalmistamisel ka segus okaspuu puidukiududega.
Hübriidhaava teine oluline eelis ongi haiguskindlus. See on samuti seotud kiire kasvuga: hübriidhaab saab enamasti raieküpseks enne, kui jõuab nakatuda mädanikku tekitavate seentega. Hübriidhaaba peetakse ka paremini laasuvaks ja sirgetüvelisemaks kui harilikku haaba. Seega on tõenäoline, et raieküpsena võib jämedamatest puudest saada muu hulgas kvaliteetset saepalki.
Kaitse oma istandust
Et kaitsta noori puid hiirte, jäneste, põtrade ja kitsede eest, soovitatakse kindlasti kasutada tüve ümber paigaldatavaid plasttorusid- ja võrke, mis looduses aja jooksul lagunevad. Need on küll kallid, kuid just loomade tekitatud vigastused on noorte taimede huku peamine põhjus. Kaitseks metskitsede ja põtrade eest võib kultuuri tarastada. Põtrade vastu on kasutatud ka lõhnatara: poste, millele on kinnitatud repellendiga immutatud käsnad. Kulukate kaitserajatiste asemel võib aga lihtsalt istutada natuke tihedamalt: see kompenseerib metsloomade tekitatud kahjud. Puude keskmine säilivus on viieaastastes istandikes umbes 80%, see tähendab, et kasvama on jäänud 1000–1200 puud hektari kohta.
Hariliku haava kasvukäigu tabelite põhjal võib väita, et sellise tiheduse puhul algab puistu iseharvenemise protsess siis, kui keskmine rinnasdiameeter on jõudnud 20 cm-ni. Tavametsas tuleks sellisel juhul teha harvendusraie. Lühikese raieringiga majandamisel on aga õige aeg teha lageraie, et saada suurim puidukogus.
Kuigi hübriidhaava istandikku on üsna kulukas rajada, tuleb arvestada, et pärast lageraiet kasvab järgmine põlvkond juurevõsudest ja lisakulutusi ei ole vaja teha.
Seotud lood
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele