Esmakordselt väljaantava Andres Mathieseni nimelise stipendiumi sai maaülikooli esimese aasta metsatööstuse eriala magistrant Marten Merdikes. Marteni eesmärgiks on uurida hübriidhaava kloone ning võrrelda neid hariliku kase ning triploidse haavaga.
Uurimine peab välja selgitama parima kasvukiirusega haavakloonid ning selgitama nende puidu omadused ja ka haiguskindluse.
Stipendiumi suurus on 2400 eurot ning seda makstakse 1,5 aastase uurimistöö eest magistrandile kuni ülikooli lõpetamiseni.
Vaatamata küllaltki napile ettevalmistusajale oli taotlus korralikult vormistatud ning vastab igati stipendiumi statuudile leidis komisjon koosseisus Vaike Reisner, Kairit Prits, Henn Korjus ja Priit Kask. Martenil senised õppetulemused on olud head ning teda soovitasid ka juhendaja professor Hardi Tullus ning metsaselektsiooni dotsent Veiko Uri.
Artikkel jätkub pärast reklaami
SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna poolt finantseeritav stipendium loodi eesmärgiga hoogustada üliõpilaste uurimistööd ning arendada metsade majandamist ja looduskaitset Järvseljal.
Stipendium loodi Järvselja looduskaitseala (ürgmetsa) moodustamise 90 aastapäeval ja nimetati professor Andres Mathieseni nimeliseks, et rõhutada tema osa Järvselja õppemetskonna ja looduskaitseala rajamisel. Stipendiumi loodi koostöös Joosep Tootsi Fondi ja metsandus- ja maaehitusinstituudiga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Laiem huvi hübriidhaava vastu tekkis Eestis kümme-viisteist aastat tagasi, kui Soomes hakati haavapuidust uudse tehnoloogia järgi paberit tootma.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.