Selle aasta teise metsauuendamise taotlusvooru esitati 227 metsa uuendamise toetuse taotlust kogusummas 600 000 eurot. SA Erametsakeskus nõukogu kinnitatud taotlusvooru eelarve on 260 000 eurot.
Erametsaomanikud küsivad toetust 1500 hektarile metsamaale, kus on tehtud maapinna ettevalmistus ja kultuuri hooldus. 600 hektarile on istutatud uued puud. Metsapuutaimede ostu toetuseks küsitakse 200 000 eurot.
Kuna taotlusvooru eelarvest ei piisa kõikide taotluste rahuldamiseks, arvutatakse nõuetele vastavatele taotlustele eelarve piires nn rahastamise määr. See on kõige väiksem summa, mille ulatuses taotlus rahuldatakse täielikult. Kui taotletav summa on rahastamise määrast suurem, makstakse toetust rahastamise määrale vastav summa ja ülejäänud osa jääb metsaomaniku enda kanda. Selline toetuse arvutamise viis tagab, et väikeste metsaomanike kulud, kes on uuendanud väikse metsatüki, kaetakse täies ulatuses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Erametsaliit (EEML) on mures, et metsade majandusliku ja ökoloogilise väärtuse parandamiseks ette nähtud toetusele on Põllumajandusministeerium kavandanud vaheaasta.
Äripäeva Metsamajanduse erileht uuris Eesti metsanduskonsulentidelt, mis on need enamlevinud küsimused, millele metsaomanikud vastuseid otsivad.
Vasika elu algus määrab tema tuleviku. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi piisas sellest, et loom sai sooja ja piima, siis tänane teadmine ja tehnoloogia on muutnud vasikakasvatuse palju täpsemaks ning kontrollitumaks. Farmides räägitakse „kuldse tunni“ olulisusest ja automatiseeritud söötmissüsteemidest, mis on vähendanud haigusi ja muutnud töö inimestele kergemaks.