Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nurm: head saagiõnne, head loomaõnne, häid majanduslikke tulemusi
Koostöö – ühise vaated ja arusaamad
Eestimaa Talupidajate Keskliidu põhitegevus on käesoleval aastal olnud seotud suures osas uue maaeluarengukava (MAK) ettevalmistamise protsessis osalemisega.
„Mul on hea meel selle üle, et meie seisukohad ei ole jäänud üksikuks hääleks vaid, et meie seisukohti on jaganud mitmed teised maaeluga seotud organisatsioonid. Nii näiteks tegime juuni kuus ühiskirja, millele kirjutas alla 10 MAKi juhtorganisatsiooni liiget, andes teada, et nad kõik jagavad neid seisukohti, vaateid ja muresid, mis meie arvates on vaja lahendada uue eelarve perioodi jooksul,“ selgitas Nurm. „Ja kui me avaldasime arvamust otsetoetuste kohta, siis liitus meiega 12 erinevat organisatsiooni. Nii, et üheks suureks kordaminekuks peabki lugema hästi sujunud koostööd! Loodame, et meie töö ka vilja kannab. Uus MAK peaks jätma võimaluse kõigile ettevõtetele, nii väikestele, keskmistele, kui suurtele, ellu jääda ja edasi areneda.
Taastuvenergia on toob kasu maarahvale
Sel aastal on Taluliit teinud kõvasti tööd, et leida soodsaid taastuvenergia lahendusi. „Taluliit on pööranud aasta jooksul küllaltki palju tähelepanu taastuvenergia teemadele. See on üks võimalus, kuidas tuua rohkem raha maapiirkondadesse. See on seotud mistahes ettevõtja või inimesega, kes elab-töötab maal,“ täpsustas Nurm. „Me arvame, et nii päike, tuul, õhk kui vesi kuuluvad eestimaalastele ja sealt saadav ressurss tuleks otstarbekalt ära kasutada. Sellest tulev energia võiks laiemalt tuua kasu maapiirkondadesse.“
Uus inforegister võimaldab hallata infot
Taluliidu üks ülesanne on oma liikmete teavitamine ja varustamine neile tööks vajaliku infoga.
„Me oleme valmis saanud uue inforegistri, mis võimaldab teada saada rohkem oma liikmetest, nende vajadustest ja soovidest ning teisipidi on meil läbi uue süsteemi võimalik saata olulist infot liikmetele. Talupidaja täidab oma ankeedi ja märgib ära need rubriigid-teemad, millest ta on huvitatud ja edaspidi saab ettevõtja just talle sihitud informatsiooni,“ kommenteeris Nurm. „Info haldamine on suur töö tänapäeval ja samas muutub informatsioon järjest strateegilisemaks sisendiks põllumajanduslikus tootmises ja see ei ole vähemtähtis kui traktorid ja ehitised.“
Noori juhte tuleb koolitada
Kümmekond aastat tagasi toimis Taluliidu all edukas liidrite kool, mis tänavu sai uue elu sisse. „Taaskäivitasime liidrite kooli – selle eesmärk on kasvatada nooremaid liikmeid selleks, et neist tuleksid tuleviku juhid oma talus, ettevõttes ja et nad oskaks juhtida ka oma organisatsiooni – taluliitu. Seekord sai see projekt tehtud omade jõududega, abi saime Põllumajandusministeeriumist. Aastaid tagasi aitas meil seda koolitusprojekti teha Rootsi põllumajandusliit,“ selgitas Nurm. „Oluline on teada, mis on juhtimine, kuidas juhitakse. Selleks, et olla hea juht peab kõiki eritahke juhtimises teadma, sealhulgas tuleb arendada ka tulevase juhi isikuomadusi“.
Mida toob aasta 2014?
Hetkel kuum
Taluliit jätkab uuel aastal kõikide juba alustatud teemadega. Järgmine aasta tuleb ühise põllumajanduspoliitika rakendamise ja ülemineku aasta. ÜRO on ka uue aasta nimetanud peretalude aastaks.
„Uus MAK rakendub täies jõus 2015. aastal. Nüüd tuleb kirjutada välja erinevad rakendusmäärused, neid me ootame Euroopa Liidu Komisjonist, kus need on alles töös. Siis tulevad Eesti sisesed õigusaktid, mis vajavad samuti kaasarääkimist. Kindlasti plaanime siin aktiivselt kaasa lüüa. Detailid on üliolulised,“ kommenteeris Nurm.
2014. aasta - ÜRO peretalude aasta
Kaul Nurme sõnul on kõigile teada, et maailmas on praegu miljard alatoidetud inimest ja see arv kasvab. See on oluline probleem maailmas, mis vajab ennetamist ja lahendamist. ÜRO toitlustusorganisatsioon FAO näeb ühe võimalusena selle probleemi leevendamiseks just peretalusid. „See on üks abinõu, mille kaudu maailma rohkem toita saaks. Ka meil on võimalik meie peretalude positsiooni tugevdamise kaudu oma panus anda maailma toiduprogrammi. Kui suurettevõtted on meil hästi varustatud kapitali ja põhivaraga, nii hoonete kui tehnikaga, siis väikestel taludel on olnud siiani pärsitud ligipääs investeeringuvõimalustele ehk siis reaalsetele toetustele ja seetõttu on nende areng olnud tagasihoidlikum. See on asi, mis vajab arendamist ja tähelepanu,“ selgitas Nurm.
Otse- ja investeerimistoetused aitavad edasi areneda
Nurme sõnul on oluline teha selgeks see, mida me üldse võime nimetada toetusteks. „Palju räägitakse keskkonnasõbralikust toetusest, mahetoetustest, loomasõbralikust loomakasvatuse toetusest jms. Mina ei saaks neid nimetada üldse toetusteks. See on tegelikult kompensatsioon ettevõtja poolt tehtud kõrgemate kulutuste eest või saamata jäänud kasu eest, et sa selle keerukama tootmisviisi oled valinud. Kõik need, kes arvavad et näiteks keskkonnasäästlik tootmine on tulu, eksivad. Siis võib arvata, et nad ei ole kulutusi teinud ja toetusmeetmes nõutud tingimusi ei ole täidetud piisavalt hästi või üldsegi mitte. Need meetmed ei ole toetused, nende pealt ei ole võimalik ei investeerida ega arenda edasi,“ rääkis Nurm. „Viimast eelarveperioodi peaks siiski kiitma, sest sealt on jõudnud investeeringutoetus peaaegu 2400 ettevõtja õuele, kus oma osa on saanud ka keskmised ja väiketalud. Uude rahastusperioodi kavandatud sihttase, kus toetust saavad keskeltläbi 995 ettevõtjat, on planeeritud ju 2 korda alla senist taset ja see on üks teema, millega me ei saa nõus olla. Hetkel ongi investeeringutoetused see, mis meie taluliitu tõsiselt muretsema panevad. Siin on kaalukauss selgelt suurtootjate poolele kaldu“.
Uueks aastaks tervist ja õnne
Taluliit on viis aastat tagasi algatanud asendusteenuse taluperedele. Nüüd on võimalik nii pühade kui jõulude ajal puhata. „Ka see on üks kordaminek. Läbi puhkuse tahame pakkuda ka tervist. Ja seda on vaja kõigil,“ lausus Nurm. „Eelkõige sooviks kõikidele head tervist, kui tervis on juba olemas, siis kaugel see õnngi on – head saagiõnne, head loomaõnne, häid majanduslikke tulemusi ja et talupidaja taskus oleks piisavalt raha, et saada maailma rõõmudest osa“.
Enimloetud
1
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele