Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mullusele rekordaastale järgneb tänavu langus
Möödunud aasta oli Eesti põllumajandussektoris kõige aktiivsem investeerimisaasta Eesti Vabariigi taasiseseisvumisperioodil.
Investeeringutest ligi pool tehti liikuvatesse põllumajandusmasinatesse ja -seadmetesse, mille investeeringute kogumaht oli kolme esimese kvartaliga ligi 87 miljonit eurot ning aasta kokkuvõttes võib oodata tulemuseks 115-120 miljonit eurot. Aktiivsust oli märgata ka põllumajandusmasinate liisinguturul, kus uusi masinaid finantseeriti 105 miljoni euro ulatuses. Toidutootjate masinate uute liisingukrediitide kogumaht kasvas aastases võrdluses märkimisväärsed 31%.
Eesti toidutootmise sektori tootlus ja osakaal riigi SKPs on viimastel aastatel jõudsasti kasvanud, kosunud on ka rahvusvaheline konkurentsivõime. Jätkuvalt on nõudlus ka põhivara investeeringute järele meie põllumajandussektoris, et moderniseerida tootmisüksusi.
Põllumajandusmasinaid ostetakse veerandi võrra vähem
Vaatamata sektori suhteliselt heale rahalisele olukorrale (2012-2013 saagid, toodangu väljamüügihinnad) ning reaalsele investeerimisvajadustele näeme 2014. aastaks ette märkimisväärset investeerimismahtude tagasitõmbumist põllumajandusmasinate segmendis.
Meie arvates soetatakse sellel aastal põllumajandusmasinaid ligi 25-30% vähem kui 2013. aastal. Selle põhjuseks on peamiselt kaks asjaolu. Esiteks on 2014. aasta vaheaasta Euroopa Liidu investeerimistoetuste väljastamisel, uusi vahendeid märkimisväärses mahus masinate ostuks on oodata alles 2015. aasta I kvartalis. Investeerimistoetuste ajutine seiskumine puudutab eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega toidutootjaid, vähem suurtootmisi. Siin on riigil mõttekoht, kas näiteks oleks mõistlik seda „auku“ Euroopa Liidu investeerimistoetuste väljastamisel ajutiselt ja kasvõi osaliselt tasandada Eesti riigi kohalike investeerimistoetustega.
Maa on aina kallimaks läinud
Teiseks põhjuseks investeeringute vähenemisele masinate soetamisel on asjaolu, et põllumajandusmaa ostu ja rendihinnad on viimasel kahel aastal kiiresti kasvanud ja ettevõtjad on sunnitud oma tuleviku tagala ja kulutõusude vastu kindlustamiseks täna suunama ressursse maa ostmiseks. Täna on Eestis ligi pool põllumajandusmaa kasutusest rendimaade all, mille hinnad kasvavad samas tempos maa ostuhindadega. Maa ostu- ja rendihinna tõusu on toonud kaasa viimaste aastate head majandustulemused põllumajandussektoris, maa suhteline odavus teiste Euroopa riikidega võrreldes ning tuleviku rahavoogude paranemine tänu uutele kasvanud otsetoetuste määradele Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil 2014-2020.
Suuremat põllumajandusmasinate investeerimismahtude langust aitavad ära hoida suuremate põllumajandusettevõtete investeeringud, kes ka varem ei ole oluliselt osa saanud Euroopa Liidu investeerimistoetustest. Nende ettevõtete jätkusuutlik areng oma tootmise efektiivsemaks ja tootlikumaks muutmisel jätkub ka käesoleval aastal. Arengule kaasa aitav oluline faktor on loomulikult ka rahapaigutus uude tehnikasse. Põllumajanduse suurettevõtete reaalsed väljavaated rahalisi vahendeid kaasata nii maa kui seadmete ostmiseks 2014. aastal on endiselt suhteliselt head. Paanikaks ei ole põhjust, kõik mis toimub, on juba 2-3 aastat tagasi alanud protsesside loomulik jätk.
Autor: Silver Kuus
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele