Millised olid 2013. aasta suurimad pankade rahastatud põllumajandusinvesteeringud?

Meelis Annus, Swedbanki põllumajandussektori juht:

Eesti põllumajandussektori jaoks oli 2013. aasta positiivne. Ilmaolud olid sügisel head, saagikoristus õnnestus ja toodangu kokkuostuhinnad olid jätkuvalt kõrged. Aastases võrdluses teraviljahinnad küll langesid, kuid võrdlusbaasiks kasutatava 2012. aasta hindu võib pigem nimetada ülikõrgeteks.

Laenuturul oli raha kättesaadavus hea ja suurest konkurentsist tingituna ka intressimäärad madalad. Eesti Panga andmetel kasvas finantseerimisportfell põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügi valdkondades möödunud aasta novembri lõpuks kokku 525 miljonile eurole. Swedbanki osa sellest oli 160 miljonit eurot. Panga uue müügi maht põllumajanduses ületas aasta alguses prognoositut. Positiivne oli ka see, et uued  investeeringud jagunesid erinevate tootmisharude vahel ühtlaselt, mitte ei kontsentreerunud üksikutesse harudesse.

Kõige rohkem põllumajanduskliente asub Lõuna Eestis, umbes 40%. Sama protsendi ulatuses on Lõuna-Eesti laenuosakaal 2013 aastal väljastatud põllumajandussektori laenudest. Lõuna-Eesti suurimad investeeringud olid seotud põhiliselt tootmisbaaside laienemisega ning sellega seonduvalt uute seadmete soetamisega, samuti oldi aktiivsed ka põllumaade ostmisega.

Lääne Eesti, Viljandi/Pärnumaa ja saared on teisel kohal põllumajandusinvesteeringute mahtude edetabelis. Selle piirkonna osakaal on 1/3 kogu finantseerimisportfellist. Suurematest tehingutest finantseeriti Lääne regioonis 2013. aastal mitme uue vabapidamislauda ehitust. Saaremaal finantseeriti SEB kaasabil 500 kohalise ja Pärnumaa  250 kohalise lauda ehitust.

Paide ja Lääne-Virumaa osakaal 2013 aasta põllumajanduse finantseeringutest oli 17%. Põhiliselt olid investeeringuteks sõidukiliising, seadmeliising ja käibekapitali finantseerimine. Investeeringutest maasse, tootmishoonetesse oli selles piirkonnas osakaal vaid 12% (s.o suhe kogu maa ja tootmishoonete investeeringutesse). Paide ja Lääne-Virumaa kliendid on teinud eelnevatel aastatel palju investeeringuid ning samuti kasutasid nad 2013. aastal suures ulatuses omavahendeid põhivara investeeringuteks. Suurimad investeeringud tehti lautade ehituseks ja maade soetamiseks, et kindlustada ka tulevikus jätkusuutlik majandustegevus.

Põhja Eesti ja sh Raplamaa osakaal põllumajandusest jääb umbes 10% juurde. Selle piirkonna pikaajalised investeeringud on väiksemahulised – pigem on pööratud rõhku käibevahendite finantseerimisele. Põhja Eesti põllumajandussektori suurimad investeeringud on seotud uute põllumaade soetamisega. Samuti ehitati uusi lautasid ning uuendati vanu (ehitati ümber karja vabapidamise lautadeks).

70% SEBi sõllumajandussektori investeeringutest olid mullu seotud pikaajaliste laenude ja liisingutega.