2. aprill 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põllumajandusettevõtete töökeskkond on võrreldes paljude teiste majandusharudega mitmekesisem. Võib ju ühe põllumajandusettevõtte tegevus toimuda nii loomakasvatusfarmis, põllul, töökojas, kuivatis kui ka veskis. Ehkki ka põllumajanduses on toimunud mõningane spetsialiseerumine, on ikkagi iga põllumajandusettevõtte töökeskkonnas hulgaliselt erinevaid ohtusid. 

Kahjuks on need ohud tihti põhjustanud ka töötajate tervisekahjustusi. Viimasel viiel aastal on põllumajanduses toimunud 130 kuni 140 tööõnnetust aastas. Õnneks pole kahel viimasel aastal juhtunud surmaga lõppenud tööõnnetusi. Kuid aastal 2011 oli neid koguni kolm.

Õnnetusi põhjustavad loomad, libisemine ja kukkumine

Ligi kolmandik tööõnnetustest on seotud loomadega. Tüüpilised kirjeldused tööõnnetuse raportilt on sellised - loom astus labajalale, töötaja sai veiselt jalaga löögi, töötaja jäi looma ja mingi konstruktsiooni vahele. Teine suurem grupp, ligikaudu viiendik tööõnnetusi on seotud libisemise ja komistamisega samal tasapinnal. Põllumajanduses on liikumisteed tihti libedad või ebatasased nii tehnoloogia kui ilmastiku tõttu ja seetõttu pole harvad tööõnnetused järgmiste kirjeldustega - libastus põrandal ja kukkus, trepist alla minnes libastus ja kukkus, töö juures libeduse tõttu kukkus, komistas sõnnikukraabi liikumisteel.

Kui tööõnnetuste suhtarvus  töötajate arvu kohta ei ole põllumajandus võrreldes teiste majandusharudega halvemate seas, siis hoopis teistsugune on pilt kutsehaigestumiste ja tööst põhjustatud haigestumiste osas. Põllumajanduses hõivatute arv on Eestis ligikaudu 5%, kuid kutsehaigestumistest 14% on diagnoositud põllumajandusega seotud töötajatel. Tööst põhjustatud haiguste osas on põllumajandustöötajate osakaal 10%. Enamusel juhtudel on haigestumine põhjustatud tööasendist või korduvatest liigutustest.

Tööandja peab tagama korras töövahendid

Tööinspektorite hinnangul on põllumajandusettevõtetes töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisi suhteliselt enam seoses töövahenditega, liikumisteedega ja kemikaalidega.

Töövahenditest on ohtlikumad vanemad masinad ja tööpingid. Juba nende konstruktsioon ei taga nii head ohutustaset nagu on uuematel ja pahatihti puuduvad neil valmistaja poolt ette nähtud ohutusseadised. Üks ajast-aega esinenud rikkumine on traktori ja haakes oleva seadme vahelise kardaani kaitsekatte puudumine või purunemine. Sellise kardaaniga kokkupuuted võivad aga olla traagilised. Ilmselt ei taha keegi meist olla sarnases olukorras tööandjaga, kes hommikuvalguses pidi otsima eelmise päeva õhtuhämaruses toimunud õnnetuse käigus surma saanud töötaja eemale lennanud labakätt. Ilmselt on möödas ka need ajad, kui oli puudus varuosadest ja seetõttu näen puuduvas kaitsekattes ehedalt suhtumise probleemi.

Liikumisteed on loomakasvatushoonetes tahes-tahtmata libedamad kui näiteks mõnes puiduettevõttes. Seetõttu tuleb püüda libisemisohtu vähendada libisemiskindlamate jalanõude kandmisega ning liikumisteede sagedasema korrastamise või parema valgustusega.

Põllumajanduses kasutatakse ohtlikke kemikaale nii farmides pesu- või desoainetena, taimekaitsevahenditena kui ka seadmete hooldusel. Tihti ei pöörata tähelepanu kemikaali pakendil olevale oranžile või punase äärega rombile, mis märgistab ohtlikku kemikaali. Alles siis kui tekivad probleemid tervisega, hakatakse mõtlema selle seosele tööl kasutatud kemikaalidega.

Töötervishoid tähendab tervemaid töötajaid

Ligikaudu pooltes põllumajandusettevõtetes on tööinspektorid leidnud puudusi töötajate töötervishoiu- ja tööohutusalasel juhendamisel ja väljaõppel. See võib olla seotud põllumajanduse eripäraga, et töötajad teevad mitmeid erinevaid töid ja kasutavad erinevaid töövahendeid ning seetõttu pole tööandjad jõudnud koostada ohutusjuhendeid kõike ettetulevate tööde ja töövahendite kohta ning nende järgi töötajaid juhendada. Kuid ka põllumajanduses kehtib nõue, et tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised.

Töötervishoiu ja tööohutuse teemadega tegeledes saab parema tulemuse siis, kui nii tööandja kui töötajad koos tegutsevad. Parem tulemus töötervishoiu ja tööohutuse alal on aga panustamist väärt, sest see tähendab tervemaid töötajaid ja vähem töökeskkonna ohtudest põhjustatud töövõimetuspäevi

Autor: Sander Sõõrumaa