• 13.04.14, 10:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

PRIA võttis järjekordse sadama pihtide vahele

Mustjala vallas asuva Rannaaugu sadama ehitust rahastanud PRIA nõuab MTÜ-lt Vahuranna tagasi 185 000 eurot ehk umbes poole kogu eraldatud rahast, kuna PRIA hinnangul pole töid tehtud nõutud mahtudes, kirjutab Saarte Hääl.
Kui viimasel paaril aastal on PRIA maadelnud Lümanda vallaga Atla sadama pärast, siis nüüd on vaidlus käimas ka Mustjala vallas Tagaranna külas asuva Rannaaugu sadama üle.
PRIA nõude põhjus on sisuliselt sama, mis Atla sadama puhul – töid pole nende ekspertide hinnangul tehtud piisavas mahus. Täpselt samad on ka ehitajad: OÜ Monoliit ja OÜ Mert, kelle omanikud on omavahel korralikult tülli pööranud.
Sadama teise etapi tööde tegija, OÜ Mert juht Margo Berens väitis Saarte Häälele, et ei tea rahanõudest suurt midagi. Täpsemaid asjaolusid tuleks tema sõnul küsida Vahuranna esindajatelt.
MTÜ Vahuranna juhatuse liige Evald Sosnin kinnitas Saarte Häälele, et kõik on tehtud õigesti ning objektil jälgis tööde käiku omanikujärelevalve. “PRIA arvates oleme me muidugi kõik valesti teinud, kuid kõik on tehtud ausalt,” kinnitas Sosnin. Samuti Vahuranna juhatusse kuuluv Tatjana Alt ei soovinud rahanõude teemat kommenteerida.
Rannaaugu sadama I etapi tööde summadest nõutakse tagasi 90 854 eurot ja II etapi tööde rahast 94 669 eurot.
PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasiku sõnul nõutakse Rannaaugu sadama I etapi tööde summadest tagasi 90 854 eurot ja II etapi tööde rahast 94 669 eurot. Kokku on PRIA kahe etapi töid rahastanud 358 000 euroga. Lisaks on 22 inimest ühendav MTÜ Vahuranna sadamat rahastanud omavahenditest ja laenu abil.
Loe täismahus artikklit SIIT.

Seotud lood

Uudised
  • 05.05.14, 11:39
Atla sadama rajamise uurimine tõi vallavanemale kelmuskahtluse
Enam kui aasta eest alustatud kriminaalmenetlus Atla sadama rajamise tagamaade uurimiseks jõudis sel nädalal Lümanda vallavanemale Jaanika Tiitsonile soodustuskelmuse kahtlustuse esitamiseni, kirjutab Saarte Hääl
  • ST
Sisuturundus
  • 09.09.24, 17:50
Ekspert: kõrreliste umbrohtudega tuleb tegeleda juba sügisel, muidu läheb olukord käest
Kuna aasta-aastalt esineb kõrreliste umbrohtude tõrjega aina enam probleeme, on väga oluline saada need kontrolli alla juba sügisel. Taimekaitsevahendite esindaja Nordisk Alkali tehniline nõustaja/turundusjuht Ann Raukas nendib, et pikkadel sügistel peab kultuur konkureerima umbrohuga nii toitainete kui ka valguse osas ning lisaks loob tihe ja umbrohurikas taimik soodsad tingimused taimehaiguste levikuks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele