Sektorisse investeeriti 2013. aastal hinnanguliselt 13 miljonit eurot. 2013. aastal toodeti biogaasist 32 035 MWh elektrienergiat..
Lõplikult valmisid Oisu (installeeritud elektrilise nimivõimsusega 1,2 MW), Vinni (1,4 MW), ja Kullimäe (0,1 MW, Kuressaare reoveepuhasti) jaamad. Alustati Tartu reoveepuhasti jaama (0,3 MW) käivitamist, Ilmatsalu (1,5 MW) jaama ehitusega ning Aardlapalu prügilasse koostootmisjaama installeerimist (0,4 MW). Installeeritud tootmisvõimsus kasvas 7,6 MWel-ni.
ENMAKi1 raames on välja toodud, et aastaks 2050. on reaalselt kasutatav biogaasi ressurss 633 mln Nm³. Biogaasisektor on ainus, kus riigi toetused on uuel Euroopa Liidu eelarve perioodil 2014-2020 suurenevad, kuigi seda põhiliselt transpordisektoris. Biogaasist biometaani tootmist transpordi kütuseks toetatakse 51,4 miljoni euroga.
Alljärgnevalt on välja toodud Eesti biogaasi tootmisüksused 2014.a aprilli kuu seisuga. Tabelist on näha 2013.aastal biogaasijaamade poolt toodetud kogu elektrienergia ning 2014.aasta esimese kolme kuu jooksul toodetud elektrienergia kogused.
Artikkel jätkub pärast reklaami
2013.aastal toodeti Eestis taastuvenergiast ühtekokku 1 150 750 MWh elektrienergiat. Biogaasist elektritootmine moodustas sellest 2,78%.
Hetkel kuum
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Artikkel jätkub pärast reklaami
Artikkel jätkub pärast reklaami
Joonis 1. Eesti biogaasisektor numbrites.
1 – Põllumajanduslikel sisenditel töötavad biogaasijaamad
2 – Tööstusreovee käitlusjaamad
3 – Reoveepuhastusjaamad
4 – Prügilad
Autor: Tauno Trink
Seotud lood
SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu on lõplikult otsustanud rahastada 2 997 479 euroga Eesti esimese biometaani tootmiskompleksi rajamist Viljandimaale.
Ajavahemikul 01.01.2014 – 31.05.2014 on toodetud ühtekokku 14 753 MWh elektrienergiat, mis teeb viie kuu peale 46% kogu 2013. a tootmismahust.
Kesk-Saksamaal asuva Jühnde küla 750 elanikku saavad oma tubadesse nii valguse kui ka soojuse lehmade ning sigade abil, sest sooja ja elektrit toodetakse biomassist.
Riik on võtnud endale kohustuse katta 2020. aastaks transpordis kasutatavast vedelkütusest vähemalt 10% taastuvallikaist pärit kütusega. Praegu on Eestis vastav näitaja alla 1%.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.