Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Biogaasi tootmisesse investeeriti 2013. aastal 13 miljonit eurot
Sektorisse investeeriti 2013. aastal hinnanguliselt 13 miljonit eurot. 2013. aastal toodeti biogaasist 32 035 MWh elektrienergiat..
Lõplikult valmisid Oisu (installeeritud elektrilise nimivõimsusega 1,2 MW), Vinni (1,4 MW), ja Kullimäe (0,1 MW, Kuressaare reoveepuhasti) jaamad. Alustati Tartu reoveepuhasti jaama (0,3 MW) käivitamist, Ilmatsalu (1,5 MW) jaama ehitusega ning Aardlapalu prügilasse koostootmisjaama installeerimist (0,4 MW). Installeeritud tootmisvõimsus kasvas 7,6 MWel-ni.
ENMAKi1 raames on välja toodud, et aastaks 2050. on reaalselt kasutatav biogaasi ressurss 633 mln Nm³. Biogaasisektor on ainus, kus riigi toetused on uuel Euroopa Liidu eelarve perioodil 2014-2020 suurenevad, kuigi seda põhiliselt transpordisektoris. Biogaasist biometaani tootmist transpordi kütuseks toetatakse 51,4 miljoni euroga.
Alljärgnevalt on välja toodud Eesti biogaasi tootmisüksused 2014.a aprilli kuu seisuga. Tabelist on näha 2013.aastal biogaasijaamade poolt toodetud kogu elektrienergia ning 2014.aasta esimese kolme kuu jooksul toodetud elektrienergia kogused.
2013.aastal toodeti Eestis taastuvenergiast ühtekokku 1 150 750 MWh elektrienergiat. Biogaasist elektritootmine moodustas sellest 2,78%.
Hetkel kuum
Joonis 1. Eesti biogaasisektor numbrites.
1 – Põllumajanduslikel sisenditel töötavad biogaasijaamad
2 – Tööstusreovee käitlusjaamad
3 – Reoveepuhastusjaamad
4 – Prügilad
Autor: Tauno Trink
Seotud lood
SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu on lõplikult otsustanud rahastada 2 997 479 euroga Eesti esimese biometaani tootmiskompleksi rajamist Viljandimaale.
Ajavahemikul 01.01.2014 – 31.05.2014 on toodetud ühtekokku 14 753 MWh elektrienergiat, mis teeb viie kuu peale 46% kogu 2013. a tootmismahust.
Kesk-Saksamaal asuva Jühnde küla 750 elanikku saavad oma tubadesse nii valguse kui ka soojuse lehmade ning sigade abil, sest sooja ja elektrit toodetakse biomassist.
Riik on võtnud endale kohustuse katta 2020. aastaks transpordis kasutatavast vedelkütusest vähemalt 10% taastuvallikaist pärit kütusega. Praegu on Eestis vastav näitaja alla 1%.
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele