6. august 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Räägime antud teemal nüüd lähemalt. Vajalikust kogusest (92 ktoe) ligi pool on kavas täita biometaani ehk tehnoloogiliselt puhastatud biogaasiga. Ülejäänud 6% kaetakse elektriautode ning bioetanooli ja biodiisli kasutamisega. See tähendab, et aastaks 2020 oleks vaja toota ca 48 miljonit kuupmeetrit biometaani.

Aastateks 2014–2020 on valitsus plaaninud eraldada kokku 51 miljonit eurot toetust (9 mln eurot ELi vahenditest ja 42 mln eurot kvoodimüügitulust) biogaasist biometaani tootmise edendamiseks ning selle kütuseturule toomiseks. Asjakohane toetusmeede on plaanis avada 2014. aasta suvel ja rakendama hakkab seda SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tuleb nentida, et koostootmisel põhinevate biogaasijaamade taustal on riigipoolse taastuvenergia tootmise toetuste fookus muutunud, mistõttu toetatakse jõuliselt just alternatiivsete transpordikütuste tootmist. Üks selline taastuvat päritolu transpordikütus on surugaasiautodes kasutatav biometaan.

Keskkonna- investeeringute Keskuse (KIK) arendusüksuse eksperdi Heiki Enoki sõnul tunnevad meie biometaanituru vastu huvi ala juhtivad ettevõtted naabermaadest, eelkõige Rootsist ja Soomest. Rootsi on Euroopa mõistes juhtpositsioonil biogaasist biometaani tootmises ja selle kasutamises. Seda eelkõige linnaliinibusside kütusena, aga ka postiautode, jäätmekäitlusautode, koolibusside kütusena. Hetkel sõidavad Tartu, Narva, Pärnu ja nüüdsest osaliselt ka Tallinna linnaliinide bussid ning metaankütust ehk CNG-d tarbivad autod veel maagaasiga. Loodetavasti juba 2015. aasta teisel poolel lisandub kütuste nimistusse ka kohalik biometaan.

Autor: Tauno Trink