Uuel eelarveperioodil on pööratud enam rõhku aktiivsete tootjate tegevusele ja nende poolt toodetu võimalikult suurele väärindamisele.
Põllumajandusministri Ivari Padari sõnul võidavad uuel maaelu rahastusperioodil enim tootjad.
„Me oleme proovinud vaadata maaelu arengukava lõppviimistluse andmisel mõlemat sammast korraga. Oleme tõstnud esimesest sambast 107 miljonit eurot teisse sambasse üle. 40 miljonit oli arvestatud juba enne minu tööle asumist ministrina, nüüd oleme veel lisanud 67 miljonit eurot. Samas me oleme teinud ka sellise otsuse, et me ei rakenda esimeses sambas esimeste hektarite diferentseerimist, sest me oleme näinud selles rohkem ohtusid, kui sellest oleks kasu sektorile. Selle asemel oleme leidnud, et parem on anda väiketootjatele toetust investeeringumeede läbi, et leevendada väiketootjate muret ,“ ütles minister Padar. „Me eeldame seda, et ÜPPi kasutataks enam tootjalähedalt, mitte ei tehtaks lihtsalt niidet.“
Vaata, kuidas on raha jaotatud:
Seotud lood
Aastatel 2007-2013 on põllumajanduses, toidutööstuses ja muus maaettevõtluses teoks saanud 23 000 investeeringuprojekti.
Maaelu Arengukava 2014-2020 sisaldab paari sellist uut meedet, mida ei olnud eelmisel rahastusperioodil. Anname teile lühiinfo nende meetmete kohta.
Kesk-Eesti viljakasvatajate ühistu Kevili muretseb, kuidas hoida uuel eelarveperioodil ära ühistute investeeringutoetuste sattumist välismaiste ettevõtete kätte, kirjutab Saarte Hääl.
Üle miljardi euro maksvasse uude maaelu arengukavasse mahuvad nii Natura alade metsatoetused kui poollooduslike koosluste hooldamise toetamine. Võrreldes eelmise maaelu arengukavaga on rohkem pööratud tähelepanu keskkonnale ja ressursisäästule, laiendatud mitmete keskkonnatoetuste ulatust ja lisandunud uusi toetusvõimalusi.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.