Uuest maaelu arengukavast ligi 100 miljonit eurot läheb loodushoiule

Üle miljardi euro maksvasse uude maaelu arengukavasse mahuvad nii Natura alade metsatoetused kui poollooduslike koosluste hooldamise toetamine. Võrreldes eelmise maaelu arengukavaga on rohkem pööratud tähelepanu keskkonnale ja ressursisäästule, laiendatud mitmete keskkonnatoetuste ulatust ja lisandunud uusi toetusvõimalusi.

„Võib julgelt öelda, et lõpuks sai uus maaelu arengukava päris ilusti hoitud looduse näoga. Natura aladel metsatoetuse maksmine, liikidelt rikaste loopealsete, puisniitude, rannaniitude eest hoolitsemise toetamine on maaelu mitmekesisuse säilitamiseks tähtis,“ kommenteeris keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. „Eesti loopealsetega sarnaseid ja sama liigirikkaid paiku ei leia praktiliselt terves maailmas. Seetõttu on igati põhjendatud ka nende eest hoolitsemiseks Euroopa Liidu eelarveraha kasutamine.“

Natura erametsatoetuse ja Natura põllutoetuse eesmärk on osaliselt kompenseerida looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäänud tulu. Kui täna makstakse erametsaomanikele Natura toetust 55 000 hektari ulatuses, siis uue maaelu arengukava järgi küündib see kuni 58 000 hektarini. Arvestades Natura 2000 aladel metsa majandamisele seatud piirangute ulatust, on erametsatoetuse jätkumine oluline erametsaomanike ja looduskaitsjate vahelise koostöö tagamiseks. Samuti toetatakse metsade puuliigilist koosseisu ja kasvutingimusi parandavaid raieid 35 000 hektaril. Maaelu arengukava soosib ka ühistegevust metsandussektoris, mis parandab erametsaomanikele suunatud teenuseid. Toetusi erametsamaale on ettenähtud  28 miljonit eurot ja metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamisele 10 miljonit eurot.

Poollooduslike koosluste hooldamise toetuse eesmärk on tagada liigirikaste pärandmaastike säilimine. Kui täna toetatakse maaelu arengukava raames 25 000 hektari poollooduslike koosluste hooldamist, siis uue maaelu arengukava järgi on võimalik aastaks 2020 toetust maksta kuni 40 000 hektari hooldamiseks, milleks on ettenähtud üle 40 miljoni eurot. Eesti taimestik ja loomastik on mitmekesisuselt üks maailma rikkamaid. Aga mitmed põllumajandusest mõjutatud liigid, näiteks juttselg-kärnkonn, harivesilik jt on halvas seisundis. Nende liikide elutingimuste parandamine läbi elupaikade taastamise ja hoidmise on Eesti looduskaitse prioriteet ning selle tähtsust kinnitab ka EL elurikkuse strateegia.

Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel valminud maaelu arengukava 2014-2020 kogueelarve on 1,002 miljardit eurot ja selle ettevalmistamisse oli kaasatud ligi 30 organisatsiooni.