Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 11. juuli 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kõikide ettevõtjate iga-aastase kontrollimise kohustus tuleks kaotada ja üle minna riskipõhisele kontrollimisele, mis tähendab, et suurema riskiastmega ettevõtjaid kontrollitakse sagedamini kui väiksema riskiastmega ettevõtjaid,“ ütles Palling. „Reeglite lihtsustamine ja bürokraatia vähendamine aitaks  tekitada tarbijatel suuremat usaldust mahetoodangu vastu ja turgutada ettevõtteid senisest enam panustama sellesse loodussõbralikumasse põllumajanduslikku tootmisviisi.“

Palling lisas, et kuna mahetootjad on esmajärjekorras väikeettevõtjad, siis mahepõllumajandust soodustades panustatakse ka Eesti maaelu arengusse üldisemalt ja väikeettevõtlusesse. „Väiketootjatest talunikud ja mahepõllumajandus on maaelu mootor,“ lausus ta.

ELAK kuulas tänasel istungil põllumajandusministeeriumi eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Madis Pärteli ettekannet Eesti seisukohtadest 14. juulil toimuval Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil, kus arutamisel on muudatused mahepõllumajanduses.

Lisaks muudatustele kontrollimises toetab Eesti ka põhimõtet, et samaaegselt tava- ja mahetootmist viljelevad ettevõtted peavad tulevikus täielikult üle minema mahetootmisele, kuid soovib liikmesriikidele õigust teha teatud erandeid, näiteks mesilasperedega tegelevatele ettevõtetele mahepõllumajanduses. Eestis on suhteliselt väike osa ettevõtjaid, kes tegelevad paralleelselt nii tava- kui mahepõllumajandusega - taimekasvatuses on see 9,4% ning loomakasvatuses ja mesinduses 22,3%.

Eesti on ka seisukohal, et müügipakendis mahetooteid turustavatele jaemüüjatele ei peaks laienema kohustus osaleda kontrollisüsteemis ning nõukogus arutamisel olevas eelnõus kavandatud kehtivate erandite (tavatootmisest pärit taimse paljundusmaterjali ning tavaloomade maheettevõttesse toomine) lõpetamiseks on vajalik pikem üleminekuperiood.

ELAKil on kavas teemad käsitleda ka edaspidi, sest tegemist on Euroopa Liidu eesistujariigi Itaalia jaoks prioriteetse teemaga, kus kokkuleppeid oodatakse juba selle aasta lõpuks.