Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimehe Kalle Pallingu sõnul peaks mahepõllumajanduses lihtsustama üleeuroopalisi nõudeid ja reegleid ning vähendama bürokraatiat, et meelitada ettevõtjaid enam panustama sellesse loodussõbralikumasse tootmisviisi.
„Kõikide ettevõtjate iga-aastase kontrollimise kohustus tuleks kaotada ja üle minna riskipõhisele kontrollimisele, mis tähendab, et suurema riskiastmega ettevõtjaid kontrollitakse sagedamini kui väiksema riskiastmega ettevõtjaid,“ ütles Palling. „Reeglite lihtsustamine ja bürokraatia vähendamine aitaks tekitada tarbijatel suuremat usaldust mahetoodangu vastu ja turgutada ettevõtteid senisest enam panustama sellesse loodussõbralikumasse põllumajanduslikku tootmisviisi.“
Palling lisas, et kuna mahetootjad on esmajärjekorras väikeettevõtjad, siis mahepõllumajandust soodustades panustatakse ka Eesti maaelu arengusse üldisemalt ja väikeettevõtlusesse. „Väiketootjatest talunikud ja mahepõllumajandus on maaelu mootor,“ lausus ta.
ELAK kuulas tänasel istungil põllumajandusministeeriumi eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Madis Pärteli ettekannet Eesti seisukohtadest 14. juulil toimuval Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil, kus arutamisel on muudatused mahepõllumajanduses.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks muudatustele kontrollimises toetab Eesti ka põhimõtet, et samaaegselt tava- ja mahetootmist viljelevad ettevõtted peavad tulevikus täielikult üle minema mahetootmisele, kuid soovib liikmesriikidele õigust teha teatud erandeid, näiteks mesilasperedega tegelevatele ettevõtetele mahepõllumajanduses. Eestis on suhteliselt väike osa ettevõtjaid, kes tegelevad paralleelselt nii tava- kui mahepõllumajandusega - taimekasvatuses on see 9,4% ning loomakasvatuses ja mesinduses 22,3%.
Eesti on ka seisukohal, et müügipakendis mahetooteid turustavatele jaemüüjatele ei peaks laienema kohustus osaleda kontrollisüsteemis ning nõukogus arutamisel olevas eelnõus kavandatud kehtivate erandite (tavatootmisest pärit taimse paljundusmaterjali ning tavaloomade maheettevõttesse toomine) lõpetamiseks on vajalik pikem üleminekuperiood.
ELAKil on kavas teemad käsitleda ka edaspidi, sest tegemist on Euroopa Liidu eesistujariigi Itaalia jaoks prioriteetse teemaga, kus kokkuleppeid oodatakse juba selle aasta lõpuks.
Seotud lood
Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas Eesti mahepõllumajanduse arengukava aastateks 2014-2020. Senisest enam panustatakse mahepõllumajandusliku töötlemise ja turustamise ning ühistegevuse arendamisse.
Eile, 14. juulil, arutasid ELi riikide ministrid Brüsselis esimest korda Euroopa Komisjoni esitatud uue mahepõllumajanduse määruse eelnõud. ELi mahepõllumajandusliikumine eesotsas katusorganisatsiooni IFOAM ELi Grupiga on mures arengute üle, mida Komisjoni eelnõu mahesektorile kaasa võib tuua ning on teada, et ka mitmete riikide ministeeriumid on eelnõu suhtes kriitilised.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.