Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 4. august 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Lähtusime uue perioodi otsetoetuste süsteemi kujundamisel sellest, et põllumajandustoetustega peab kaasnema sektoris lisandväärtuse kasv või avalik hüve. See tähendab, et toetused peavad jõudma aktiivsete põllumajandustootjateni ja aitama maapiirkondades töökohti kindlustada,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Tugev põllumajandussektor ja asustatud maapiirkonnad on Eesti toidujulgeoleku ja maaelu jätkusuutlikkuse alus.“

Tulevast aastast plaanib Eesti:

- Pindalatoetuse taotlemise võimaldada vaid aktiivsetele tootjatele;

- Maksta lisatoetust noortele alustavatele põllumajandustootjatele;

- Lihtsustatud korras toetusi väiketootjatele;

- Toetusi raskustes sektoritele: piimalehma, lihaveise, ute ja kitse ning puu- ja köögivilja kasvatamise eest.

Lisaks tuleb 2015. aastast hakata otsetoetuste saamiseks järgima kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid ehk nn rohestamist.

Eesti pidi oma valikud otsetoetuste rakendamise kohta aastatel 2015-2020 esitama Euroopa Komisjonile 1. augustiks. Täpsed tingimused sätestatakse põllumajandusministri määrustega, tootmiskohustusega seotud toetuste puhul (toetused raskustes sektoritele) peab need enne heaks kiitma Euroopa Komisjon. Selleks on neil aega 4+4 kuud. 

Perioodil 2014–2020 makstakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames Eesti põllumeestele otsetoetusi enam kui 900 miljoni euro eest.

Vaata lähemalt Eesti plaanitavaid valikuid otsetoetuste rakendamisel SIIT .