Toetuste sihtgrupp on aktiivsed põllumajandustootjad ja raskustes sektorid.
„Lähtusime uue perioodi otsetoetuste süsteemi kujundamisel sellest, et põllumajandustoetustega peab kaasnema sektoris lisandväärtuse kasv või avalik hüve. See tähendab, et toetused peavad jõudma aktiivsete põllumajandustootjateni ja aitama maapiirkondades töökohti kindlustada,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Tugev põllumajandussektor ja asustatud maapiirkonnad on Eesti toidujulgeoleku ja maaelu jätkusuutlikkuse alus.“
Tulevast aastast plaanib Eesti:
- Pindalatoetuse taotlemise võimaldada vaid aktiivsetele tootjatele;
Artikkel jätkub pärast reklaami
-
Toetusi raskustes sektoritele: piimalehma, lihaveise, ute ja kitse ning puu- ja köögivilja kasvatamise eest.
Eesti pidi oma valikud otsetoetuste rakendamise kohta aastatel 2015-2020 esitama Euroopa Komisjonile 1. augustiks. Täpsed tingimused sätestatakse põllumajandusministri määrustega, tootmiskohustusega seotud toetuste puhul (toetused raskustes sektoritele) peab need enne heaks kiitma Euroopa Komisjon. Selleks on neil aega 4+4 kuud.
Perioodil 2014–2020 makstakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames Eesti põllumeestele otsetoetusi enam kui 900 miljoni euro eest.
Vaata lähemalt Eesti plaanitavaid valikuid otsetoetuste rakendamisel SIIT .
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Põllumaade hinnakasv võib varasema tempoga võrreldes aeglustuda, analüüsib Arco Vara põllu- ja metsamaade maakler Margus Põld.
Põllumajandusministeerium avalikustas tootmisega seotud eritoetuste planeeritavad toetusmäärad.
Tulevast aastast plaanib Eesti otsetoetuste raames maksta mitmeid tootmiskohustusega seotud eritoetusi. Kõrgemat toetust saab näiteks lihaveisekasvatajast väiketootja, kel on karjas 25 ammlehma või ka suurtootja, kes paarisajal hektaril köögivilja kasvatab.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.