Väikekarjade toetamine kindlustab 4000 töökohta

Tulevast aastast plaanib Eesti otsetoetuste raames maksta mitmeid tootmiskohustusega seotud eritoetusi. Kõrgemat toetust saab näiteks lihaveisekasvatajast väiketootja, kel on karjas 25 ammlehma või ka suurtootja, kes paarisajal hektaril köögivilja kasvatab.

Loomakasvatuses on eritoetus ette nähtud väiksematele tootjagruppidele, et aidata kaasa peretalude säilimisele Eestis. Toetust on plaanis maksta näiteks 100 või vähema lehmaga piimatootjatele.

Kuni 100 piimalehmaga tootjate grupp koosneb valdavalt peretaludest, kus loomapidajaks on enamasti füüsiline isik. See on suurusgrupp, kel on kõige keerulisem majanduslikult toime tulla, näiteks piima turustada või vajalikke investeeringuid teha. Samas on Eesti riigi vajadus tagada toidujulgeolek ja maaelu säilimine. Kui toetuste abiga peatub piimakarjade vähenemine, siis võime kindlustada maal hinnanguliselt 2000 töökohta.

Väikeste piimakarjade eest makstakse toetust 1,9 miljonit eurot aastas toetusõiguslike piimalehmade arvu alusel. Kui tänavu 1. aprilli seisuga oli PRIA registris kirjas 19 119 toetusõiguslikku karja kuuluvat lehma, oleks maksimaalne võimalik ühikumäär 100 eurot lehma kohta.

Lihaveisekasvatajad hakkavad plaanide kohaselt saama toetust kuni 25 ammlehma ja lehmmullika kasvatamise eest. Selleks on kavandatud 1 miljon eurot aastas. Ka siin oleks maksimaalne ühikumäär 100 eurot looma kohta.

Kui toetuste abiga peatub väikeste lihaveise- ja lambakarjade vähenemine, siis võime kindlustada maal hinnanguliselt veel 2000 töökohta.

Uttede ja kitsede kasvatamise eest kavandatakse eritoetust karjadele, kus on vähemalt 10 ja maksimaalselt 100 utte või emakitse. Ühe looma eest saab väiketootja toetust 15 eurot.

Autor: Illar Lemetti