Möödunud teisipäeval aitasid Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli ja reproduktiivmeditsiini tehnoloogiate arenduskeskuse teadlased keisrilõikega ilmale transgeense lehmvasika. Kui vasikas õnnestub lehmaks kasvatada, võib tema piimast saadav ravim tulevikus aidata stimuleerida inimese viljakust.
Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi sigimisbioloogia osakonna juhataja ning teadusprorektor Ülle Jaakma kinnitas
Tartu Postimehele rõõmsat sündmust. "Paar päeva tagasi saime uue ilmakodaniku, nime vasikal veel ei ole, vasikas tuli ilmale keisrilõike abil, kuna ta kaalus sünni hetkel 61 kg. Kloonvasikad kasvavadki lehma üsas suuremaks kui tavavasikad," täpsustas Jaakma.
Kõikvõimalike nakkusohtude tõttu kõrvalised isikud vasikat lähemate kuude vältel näha ei saa. Arstid ja hooldajad kontrollivad pidevalt noorlooma tervist, sest kloonvasikad on loomulikul teel sündinud veistest viirustele ja bakteritele oluliselt vähem vastupidavad.
Tulevikus lehmaks kasvanuna võiks vastne ilmakodanik lüpsta piima, millest saab eraldada inimese folliikuleid stimuleerivat hormooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe kõigest pikemalt
SIIT.
Seotud lood
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.