Tänavu kümnendat juubelit tähistavale Viljelusvõistlusele on registreerunud rekordarv võistlejaid, kokku 28 taimekasvatajat 55 põlluga.
„Kui varasematel aastatel tuli põllumehi veenda osalema, siis seekord tekkis juba hirm, et kas jõuame kõikide soovijate põlde ära hinnata. Sellele vaatamata püüame kõikide  registreerunute juurde ikkagi jõuda, põldude arvu peame aga piirama,“ rääkis üks võistluste korraldaja, Baltic Agro ASi arendusdirektor  Margus Ameerikas. „Meeldiv on ka, et pooled osalejad on juba varasematel aastatel võistelnud aga 12 soovijat on esmakordselt sellel võistlusel oma põllud välja pakkunud. Osalejaid on ühtlaselt üle kogu Eesti. Põllud on ilusad ning arvatavasti saavad nii mõnedki senised rekordsaagid ületatud,“ nentis Ameerikas.
Läbi aastate on enim võisteldud nisupõldudega. Ka sel aastal on võistlemas 21 nisupõldu. Rapsipõlde on registreeritud võistlusele 18, millest 3 suvirapsi, 2 talirüpsi ja ülejäänud talirapsid. Rukis on esindatud 13 põlluga, enamasti hübriidsed sordid, kuid ka Sangaste ja maherukis on võistluses. Oder on olnud läbi aastate suurima kasvupinnaga, kuid võistluskultuurina tagasihoidlik. Ka seekord registreeriti vaid 5 odrapõldu, millest 1 talioder. Kaerapõlde on tänavusel võistlusel 4.
PANE TÄEHELE Võsitlustules 29 viljakasvataja põllud
 
 
 
 
 
 
Väätsa Agro osaleb suurima võistluspõlluga
Ettevõte kasvatab 86. hektarilisel põllul talinisu Olivin. Tegu on tänavuse viljelusvõistluse suurima võistluspõlluga.
Talinisu põld on kena. Kuid lisaks on võistluses ka talirapsi põld, kus kasvab 10,9 hektaril sort Dk Sequoia. Väätsa Agro agronoomi Anneli Tihu sõnul on mõlemad võistluspõllud hästi välja tulnud. „Eelmisel aastal kasvatasime esmakordselt talirapsi, sel aastal juba võistleme. Talirapsi eelviljaks oli põldhein, talinisul oli eelviljaks suviraps. Enamus kasvatatavast teraviljast läheb meil oma loomadele söödaks,“ rääkis Tihu.
„Meil on 4200 hektarit põlde. Külvikorrad on lihtsad, sorte on võimalikult vähe. 2600 hektarit on rohumaad, maisi on 125 hektarit ja ülejäänud on teraviljade all,“ tutvustas Tihu Väätsa Agrot.
Tema ütlusel on mullad Väätsa Agro põldudel viljakad. Viljelusvõistlusel võistlemisele ei mõeldud enne kevadet ja väetati pigem vähem, et kogu ettevõtte põldudel oleks stabiilne, ühtlane tase. „Sel aastal teeme jälle oma põldudele täis mullaanalüüsid, kiiranalüüs on näidanud väikest magneesiumipuudust,“ rääkis Tihu.
Taimekaitsetööd said Tihu kinnitusel aga tänavu tehtud kõik õigeaegselt. Õitsemise ajal ongi põhiline taimekaitse, mis annab Tihu väitel 60% taimesaagist. „Viimane pritsimine tuleb sättida õitsemise aega, see on üks põhiline võti heaks saagiks,“ selgitas ta.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele